Lapsed
-
Udu ja pudru ning oksepidu
Olen viimasel ajal emotsionaalselt nii tühi olnud, et ei taha enam kirjutada, ei jõua. Nädala jagu tagasi oli lõputöö kaitsmine ja ma pole sellest siiani täielikult taastunud. Kaitsmiseks valmistumine võttis energiat ning nüüd ei suuda taastuda. Seeda kahte aastat ei saa kokku võtta paari lausega- see vajaks eraldi postitust, aga las see kõik laagerdub ja natuke settib. Ikka ei usu, et läbi selle udu ja pudru sai midagi päriselt ka valmis. Vahepeal oli Alexanderil lasteaias lõpupidu, aga ka see vääriks eraldi kirjatükki, lisaks ootan veel fotograafilt pilte. Toimunud on palju, aga seda energiat ei ole, et saaks kirja panna… Käisime eile lastega Pühajärvel ujumas: Albertil läks süda sõidust heledaks ja…
-
Hommik
Tavaline hommik: Albert karjub põrandal, Hagen tatsab rõõmsalt ringi, taamalt üürgab Põrsas Peppa. Üürgab Peppa ja karjub Albert. Albert vihastas. “Tahan veel seda,” tõi kaasa saamise ajal pahameele. Talle ei sobinud saamise protsess ilmlselt. Albert kujutas ilmselt ette, et temea hoiab oma joogitopsi ja mina kallan talle sinna “veel seda”, aga mina tahtsin miskipärast topsi kindlasti enda kätte võtta ja see päädis siis kahese suure ja valjuhäälse pahameelega. Praeguseks on kõik jälle korras- poisid on hirsipudrust täis topidud ja “veel sellest” enda janu kustutanud. Sätime siin vaikselt õue minema. Eile õhtulk olid poisid õues oma kolm tundi järjest ja kukkusid magama. Enne magamist oli vaja muidugi kõik voldivahed liivast korralikult…
-
Hukkamõist
Mäletan, et olen hukkamõistvalt suhtunud lapsevanematesse, kelle lastel on küünealused mustad. Ei, ma pole kaugeltki ainukene, kes arvab, et mis vanemad need sellised on, et laps on MUST. Ei, laps ei ole must, küünealused on mustad ja see ei tähenda, et elatakse kusagil sigalas, muldpõrandaga onnis… Eks omad vitsad peksavad ja nüüd mõistan, et väikesed räpased sõrmekesed on lihtsalt tegusa lapse omad. Täna on olnud imeline päev, kus poisid on suurema osa ajast toimetanud õues. Ilm on olnud soodne ning kõik on täna kuidagi hästi olnud. Albert on olnud heatujuline ja suuremat kisa ja karjumist polegi olnud. Mina käisin täna ju hommikupoole sõidus ning koju tagasi tulles olid kõik toimekad…
-
Hull ja see hullem
Kõik päevad ei ole vennad, aga sarnaselt hullud on nad küll. Eriti viimasel ajal. Mul on tunne, et ma ei liigu piisavalt kiiresti ja ma ei jõua korraga kõikidesse kohtadesse, kus ma parasjagu olema peaks. Minu arvates on kõige hullemas vanuses praegu meie Hagen- jalad on all, aga mõistust ei ole. Hagen on 1,4 aastane igiliikur… Ma võiks ju arvata, et mul on arvestatav kogemus lapsevanemana olemas, aga ikka suudan üllatuda. Käsi südamel, mitte ükski laps pole olnud selline naaskel nagu Hagen. Nüüd on ta avastanud ahju tuhaluugi ning käib seal tuhka kaevamas. Ta ronib tooli peale ja sealt lauale ning saab kätte kõik, mida üks väike hing ihkab. Hagen…
-
Keelamine ei ole lahendus
Keelamine ei ole lahendus? Pikemas perspektiivis küll, aga keelamine on esimene samm. Ei tohi, ära tee! Kaua sa jõuad korrutada? Üks kena pilt Hagenist ka vahele. Ma päevast päeva korrutan, et ära tee, ei tohi, ära mine, ära võta. Sinna juurde käib väike selgitustöö ka ikka, et ära võta, venna oma; ära tee, katki läheb/ai-ai saad jne. Nagu viiks läbi koolitust, mida tohib ja miks ja mida ei tohi ning miks. Lapsed on väikesed, eks see impulss ja kihk on suurem, et minna ja teha, katsuda piire. Kui kaugele saame täiskasvanutena minna, et kombata piiridest üle, raamidest välja? Kas millalgi saabub taluvuspiiri/ hea maitse sein ette ja sealt enam edasi…
-
Esimene koolitund
Alexanderil oli eile esimene kohtumine koolis enda õpetaja ja klassikaaslastega. Koolielevust on viimasel ajal rohkem juurde tulnud ning väike vennike päriselt kohe tahab kooli minna. Mulle nii meeldib kooli nägemus ideaalsest õppekeskkonnast, nende tulevikuplaanid ja mõtted. Meil on siinkohal koolikogemus olemas Annabeli näol tervelt 7 aastat ja ma olen lootusrikas ka väikeste poiste koolitee osas. Alustame siis kõigepealt Sassist. Koolitan väikeseid mehikesi maast madalast lilli kinkima, et hiljem poleks nende jaoks võõras ega häbi kellelegi lilleõis ulatada… Alexander läks eile ka kimbuga ning õnneks on tema sees veel seda siirust, et kinkida ning kellelegi teisele rõõmu valmistada. Meil siin oli vahepeal emadepäev… Emadepäevaga seoses siis…. Päris kurb oli. Annabel tõi…
-
Pilguheit
Üks hullumeelne hommikupoolik. Kõik algas nagu alati: Axel oli lasteaias, Annabel koolis, Lauri tööl ning mina kahe väikese poisiga kodus. Ärkasime hilja (loe: Hagen möllas juba enne kukke ja koitu oma voodis, aga mina ja Albert magasime kaua, kui seda saab magamiseks nimetada). Hagen oli suutnud kilkamise ja rööveldamise vahepeal tapeeti seina pealt maha koorida… Selle ma liimisin tagasi ning kahju on küll olemas, aga see on väike ja täiesti üleelatav. Mingil hetkel otsustasin, et nüüd on aeg õue minna ja kasvuhoone lahti teha. Lahti tegemisega ma ei piirdunud ning kallasin ühe hooga ka kaks kastekannu veest tühjaks. Tuppa jõudes oli Hagen ennast täis sittunud ning sügas tagumikku. Tal on…
-
Kõrini
Pole ammu kirjutanud, ei taha, ei oska, ei suuda, ei saa. Nüüd on kirjutamiseks parajalt põhjust ja ainest ka. Viimasel ajal öösiti toimub mingi räme karjumine. Kui muidu karjuti üksi, siis nüüd röögitakse suisa kahel häälel ja siis kordamööda. Albert ja Hagen. Hagen karjub, sest tal tuleb keset ööd tahtmine saada kaissu. Saab ka. Siis karjub Hagen seepärast, et Albert ajas ta oma karjumisega üles ning siis karjuvad nad kooris ja eraldi. Et üks ajab oma röögatusega üles Hageni ja magab edasi ja siis Hagen röögib ise edasi. Siis mingi hetk saab Hagenil öösel magamisest villand ja ta hakkab kõva häälega juttu ajama ja puristama, peksab jalgadega ja lõpuks üritab…
-
Kuidas ma Alexanderi pea-aegu nutma ajasin
Täna oli see imeline päev, kui olin sunnitud ennast kokku pakkima ja linna sõitma, sest töö tahtis köitmist ja kantseleisse viimist. Linnast tagasi tulles tekkis mõte, et ostaks Alexanderile uue ratta. Meil millalgi oli see teemaks kodus, aga siis kadus laualt, sest Lauri põrgatas mõtet, et kingiks talle selle hoopis sünnipäevaks. Ma ei tea, sünnipäev on alles augusti lõpus, aga uue rattaga saaks ju mõnusasti kilomeetreid koguda juba praegu. Nii siis oligi, et uus ratas tuli linnast koos minuga koju. Alexanderile nii väga meeldib rattaga sõita, et mul pole üldse kahju. Tema eelmine ratas tuleb nüüd väikeseid poisse ootama sättida, et saaksid nemadki sellest veel rõõmu. Igatahes, tulin linnast, lumesadu,…
-
Jänes Juss ja gripp.
Ma pole mitte kunagi nii vastumeelselt mune värvinud kui sel aastal. Sihuke täiesti vastumeelne tegevus, aga kuna lasteaias söödetakse lastele seda püha ette ja taha, siis oli vaja ju. Annabel tahtis ka mune värvida ning Sass sügeles jänese järele. See kord oli siis lastele aardejaht ning jänes Jussi poolt saadetud ülesannete täitmine, mis viis lõpuks siis aardeni. Jänes Juss vaatas nende toimetamist akna tagant 38.6 palavikuga pealt. Pildid klõpsis Annabel isiklikult. Eile hilisõhtul kirjutas jänes neile kirja ja vorpis vihjeid teha, lisaks see paljaste säärtega õues silkamine ning vihjete peitmine. Taskulambivalgel muidugi. Ühe vihje riputasin purgi sees neile õunapuu otsa nii, et tuli ronida, aga lastele nii väga meeldis ja…