Udu ja pudru ning oksepidu
Olen viimasel ajal emotsionaalselt nii tühi olnud, et ei taha enam kirjutada, ei jõua. Nädala jagu tagasi oli lõputöö kaitsmine ja ma pole sellest siiani täielikult taastunud. Kaitsmiseks valmistumine võttis energiat ning nüüd ei suuda taastuda. Seeda kahte aastat ei saa kokku võtta paari lausega- see vajaks eraldi postitust, aga las see kõik laagerdub ja natuke settib. Ikka ei usu, et läbi selle udu ja pudru sai midagi päriselt ka valmis.
Vahepeal oli Alexanderil lasteaias lõpupidu, aga ka see vääriks eraldi kirjatükki, lisaks ootan veel fotograafilt pilte. Toimunud on palju, aga seda energiat ei ole, et saaks kirja panna…
Käisime eile lastega Pühajärvel ujumas: Albertil läks süda sõidust heledaks ja ta oksendas ujula parklas ennast täis. Ikka kogu täiega, ikka nii, et turvatool ja Veroonika lainetasid hommikupudrust. Vahetasime siis parklas röökival Albertil riideid ja läksime ujuma. Meil siin kodus oli tööjaotus paika pandud, et Lauri saab Hageni ja mina Alberti. Hagen ruigas jällegi riideruumis ja ujulas. Vaene vennike oli ennast nii segmini röökinud, et läks ikka aega enne, kui ta soostus lõpuks vett katsuma. Üldse, see Hageni rõõmupidu piirdus lastebasseinis süles istumisega, Albert ja teised lapsed nautisid aga mõnuga.
Annabelil läks ka natuke sõidu peale süda pahaks, aga kõik on mõistetav, sest Veroonika pedaale tallasin ju mina. Tegelikult on nii, et mul endal hakkab ka kergesti kaasreisijana iiveldama. Noh, lapsed on vähemalt midagi väärtuslikku eluks saanud kaasa ka minult. Ma ei hakka teile rääkimagi, et piisab, kui laev mootorit käivitab ja mina juba sellest merehaigeks jään ning vastu seina või põrandat pinnalaotust teha tahaks. Aga noh, positiivne, et midagi minust on edasi kandunud.
Hagenile meelib koeratoitu mööda köögipõrandat laiali loopida. Tegelikult toidab ta vahepeal niiviisi kassi ka, sest kassile meeldib Latte kuivtoit. Üldse, sellele kassile meeldivad lapsed, isegi Hagen- täitsa sõge loom. Annabelile ja Alexanderile meeldib jällegi köögipõrandat koristada. See on suur pluss, et lapsi on palju ja mõned neist vanemad kui need kaks titte, sest see vähendab oluliselt minu enda panust majapidamistöödesse. Koristamisse näiteks.
Koristamisest rääkides… Läksin eile peale ujumist kinno. Ujumast tuleku ja kino vahele jäi väga kitsuke ajaaken ning peale toidu ei jõudnud midagi teha. Veroonika jäi koju tuulduma ning lootsin, et ehk keegi võtab ja koristab. EI! Tulin kinost koju ja õigustasin siis enda käiku sellega, et hakkasin koristama. Viisin turvatooli puhtaks pestud katted autosse tagasi ja auto ikka haises. Ma eile tagasiteel mõtlesin, et ehk inimene harjub, ei harju… Kakkusin täna ka porivaiba välja, sest niiske svammiga nühkimisest polnud eile kasu. Pesin siin täna korralikult selle ka puhtaks. Ma poleks kunagi osanud arvata, et riisihelbepuder võib nii palju pahandust teha.
Ühel ilusal hetkel toppis tädi Tiina lapsi maasikatega. Kiidame heaks. Albert magas, aga tema käib ise kasvuhoonet rüüstamas ja kannab oma maasikavajaduste eest ise hoolt. Vot sedasi. Annabel on kolme poisiga üleval rõdu peal ja valvab nende veemänge. Lähen ka, ütlen sõna sekka ning panen väikestele poistele kuivad riided.