Annabel

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen,  Lapsed

    Väga pikk lugu

    Mida teie tegite 12. mail, pidasite emadepäeva, käisite kalal? Meie lõpetasime 12. mail aia ehituse. Meil oli tänava kõige koledam aed, lihtsalt prioriteedid olid nende aastate jooksul teised ning alles nüüd jõudsime siis selleni. Lauril oli idee ja läks täpselt tema rada, selle vahega, et minul on pidevalt tempo ning sellel saatuslikul nädalavahetusel kräunusin, et pühapäevaga tuleb ära lõpetada. Lauri saagis lippe koos kuke ja koiduga ning Annabel ja Sasski tulid appi laudade otsi lihvima ja immutusvahendi sisse tupsutama. Mina ja Lauri toimetasime siis 2 akutrelli välkudes. Valmis! Lõpuks ometi natukengi rohkem privaatsust, võibolla kujutan seda endale ette, aga las ma siis elan oma mullis. Kamba peale tellisime multśi ja…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen,  Lapsed

    Kes pissis topsi – pliiatsitopsi?

    Mina ei pissinud, ausõna, aga mis ja kuidas, sellest hiljem. Tegelikult tahtsin ma sõna pissis asemel kasutada kuses, aga Mamma oleks minestanud juba ainuüksi pealkirja lugedes. Kõige olulisem teadaanne: Annabel kandideerib Nõo Reaalgümnaasiumisse eritingimusel ning on vabastatud sisseastumiskatsetest. Selle kõige tuules ei tee Annabel katseid ka Tartu koolidesse. Annabel oli kuni viimase hetkeni kahtleval seisukohal sisseastumiskatsete osas, aga milleks need, kui nagunii Tartusse kooli ei tuleks. Arutlesime kodus, millised plussid on elada praktiliselt kooli kõrval, ning milline näeks elu välja siis, kui olenemata ilmast tuleb ennast varakult voodist välja ajada ning hilja õhtul alles naasta. Mis elu see oleks, milleks? Selleks, et minul oleks uhke öelda, et tütar näiteks Treffneris…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen,  Lapsed

    Kõigest ja ei millegist.

    Arenguvestlustest. Annabeli arengust vestelda ei ole vaja – inimesel on läbi üheksa aasta olnud kõik viied ning tal on siht silme ees ja plaanid paigas. Me vestleme kodus igapäevaselt. Ahjaa. Käisin Vaimse tervise konverentsil, mis keskendus peaasjalikult depressioonile. Kuidas see siia puutub? Puutub küll, sest seal räägiti ka noorukite depressioonist ning autoagressioonist ning nende ettekannete järel tabasid mind korraga nii kergendus, kui ka õud ja ahastus: nii hea, et ma ise enam teismeline pole – nii palju väljakutseid elult eneselt! Ja hirm oma laste ees, mille kõigega nad peavad rinda pistma ning siis tabas mind mõte, et ma olen nad suutnud juba raudselt perse pekki keerata. Mida kõike võivad ja…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen,  Lapsed

    F*k:, ma vihkan sinusuguseid!

    Ma olen jätkuvalt aasta lapsevanem – annan endast kõik ja rohkemgi, et tiitel säiliks. Annabel tuli minuga väikeseid lasteaiast tooma: nii me siis seisime kahekesi lasteaia ukse taga. Annabel: “Miks me siisn ukse taga seisame, kas me sisse ei lähegi?” Nagu ikka taolistel hetkedel, siis puges nüüdki minu sisse pisike karvane sarviline ja vastasin talle natuke järsult midagi taolist: “Ei tea jah, ma ikka ootan, et vanemale inimesele (!) uks lahti tehakse!” Annabel tormas viivitamatult ust rabama, muudkui kiskus ja kakkus ning küsis, kas uks on kinni. Vastasin, et midagi pole see kinni, et lükkama peab, mitte nagu sõge tõmbama. Läkski siis massiga ust lahti lükkama. Lükkas nii, et suure…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen

    Loll

    Hagenil on sidesõnaks saanud “loll”: mina olen loll, Axel on loll, Albert on loll, issi on loll. Sõnakordust sai nüüd omajagu. Loll. Ütlesin lasteaias ka, et meil on nüüd see sõna, aga nemad tegid näo, et pole kuulnudki. Valetavad. Raudselt. Ega ma nüüd nii loll ka ole – võin olla küll öösel sündinud, aga mitte eile. Käisime lastega maal Mamma juures. Ütlesin talle, et VÕIBOLLA tuleme ning küsisin, kas sobib. Kuidas ta seda tõlgendas? “Karga püsti ja hakka kähku kaneelisaiu tulema, me tuleme!!” Nojah, magasin peatäie ja see minekutuhin läks üle, aga siis tulid pildid saiukestest, jah, just nimelt saiukesed, mitte saiakesed, ning siis hakkas torkima kusagil südames, et ta…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen,  Lapsed

    S**t, vesi ja wc-paber.

    Hagenil on kombeks üksinda vannitoas mängimas käia: keerab ukse lukku ning asjatab autokestega vaikuses ja rahus. Olgu, eks aeg-ajalt tuleb ette ka, et tal tulevad pähe toredad ideed, aga pigem käib ta seal nautimas oma mänguasju ja aega iseendale. Hagenile meeldib muidugi ka häda number 2 teha pisikesse potti, mitte suurde, vaid väikesesse, just nimelt oma sinisesse titapotti. Tuligi mehike lasteaiast, sulges ennast vannituppa ning tuli minu juurde veidikese aja pärast kaebeldes, et sukapüksid on märjad. Olin töölt tulnud paariks tunniks koju ja valmistusin uuesti öövalvesse minema ning ma lihtsalt ei jõudnud juurelda selle üle, kuidas need sukapüksid märjaks said. Kiskusin märjad sukakad Hagenilt jalast ning palusin tal need pesumasinasse…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Hagen

    Hagen 3 ja kõik teised ka!

    12.jaanuaril sai väike Hagen kolmeseks. Sünnipäevahommikul tuustis väike inimene oma kingitust lahti “wow” saatel, Albert jälgis kaugemalt. Hagen tõstis kingituse põrandale ja hakkas avastama, mängima, Albert vaatas vaikides kõrvalt. Minul hakkas väikesest Albertist kahju, pistsin tallegi auto pihku viisin ta Hageni ning viimase kingituse juurde ning näitasin kuhu miski käib ja mida kõike teha saab. Ja kae õudu, Alberti silmad lõid särama, kurbus kadus ning vennakesed hakkasid rahumeelselt koos uue mänguasjaga mängima. Hagen räägib palju ning on väga toimekas ja lisaks sellele ka domineeriv. Hageni ja Alberti uueks käskluseks on “mängida!” ning niiviisi kutsutakse siis teisi endaga koos toimetama – üldjuhul ootavad väikesed endaga koos mürama Alexanderit, kes on teadupärast…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen

    Jõulud: rõõm, kurbus ja pisarad

    Jõule ootavad vist kõik: nii suured kui väikesed, karvased ja vähem karvasemad. Alexander on 8, puhas ja rikkumata, kohati veel väga siiras ning mis peamine – laps! Alexander uskus siiralt jõuluvana ja päkapikkudega kaasnevat maagiat ning mina sellest kannustatuna püüdsin talle pakkuda kõigest võimalikust maksimaalset. Kuna see aasta oli plaanis jõulude ajal maale minna, siis organiseerisin sinna õhtuks ka jõuluvana, et Alexander näeks vastupidist klassikaaslaste jutule – et jõuluvana on päriselt olemas, et see imeline ongi tõelisus, et ongi päriselt millesse uskuda ja oodata, et pahade laste nimekiri eksisteerib päriselt ning et tema ongi see hea poiss, kelle juurde tuleb jõulumees ka isiklikult kohale. Ma tahtsin, et ta tunneks ennast…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen

    Lastest

    Alexander armastab jubedalt mängida, eksole. Tuleb koju ja esimese asjana küsib, kas mängida võib. Kui õpitud on, siis võib. Oleme seda küsimus-vastus nädalakese harrastanud ning lõpuks vaatas stuudiumist vastu eesti keeles 3 ning seda siis kodus loetud teksti tundmise eest. Küsisin rahulikult Alexanderi käest, et kuis siis nii, kas sul oli õppimata. Pojake vastas häbelikult naeratades: “Jah,” ning mina kiitsin teda aususe eest ning siis läks ta mängima. Ka Albert oskab valetada. Väike Moosi on hädas ikka oma number kahe tegemisega: jookseb mööda tuba, hoiab kannikaid kõvasti kinni ja röögib, aga potile ei lähe. Kui pepurohtu panna luban (loe: microlaxi), siis läheb duśśiruumi, paneb ukse lukku, toimetab seal vaikuses ning…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen

    Isekas inimene

    Alustan kohe selle kõige olulisemaga. Albert keeras haigeks. Pole mingi uudis – köhimine on tema puhul tavaline. Mingi aeg oli juba päis hästi, aga siis tuli sügis ja köha hakkas järjest suuremaks minema. Lauril on õnneks puhkus, sest ma ei kujuta ette, mis moodi see haige lapsega kodus olemine muidu välja oleks pidanud nägema ja kes jaanuaris arved maksnud oleks. Albertil tõmbas nädala alguses kõigele muule ilusale ka palaviku üles. Ilus oli see, et käisime koos väikeste poistega Ahhaas dinosaurustega kooris karjumas ning kõike sealset katsetamas ja uudistamas. Koos köhaga muudkui kruvis ja kruvis palavik, kuniks ühe ilusa kolmapäevase päeva õhtuks oli 39.9 ja Albert oli päriselt täiesti siruli –…