• Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Terror

    Täna oli see öö, kus otsustasin, et nüüd aitab ja vaatan, mis numbreid siis kell ka lõpuks näitab. Kell oli 2.48 ning selleks hetkeks oli terror kestnud juba terve igaviku ning meeleheide ja ahastus suurenesid iga sekundiga. See oli selline tunne, et ma ei tea, mida ma oleksin valmis tegema, et see kõik lõppeks. Rõdule magama minema, terrassi alla kaevuma, üheotsapileti Austraaliasse ostma? Ükskõik mida, ükskõik kuhu. Albert kukkus õhtul mulle kaissu magama ja ma mõtlesin, et olgu siis nii, las olla temalgi mõni helge hetk. Sellele õndsale hetkele eelnes muidugi sõge röökimine- voodis ja põrandal karjumine ei millegist ning mingil hetkel, kui suutsin ta voodisse saada, kukkus ennast pahupidi…

  • Elu,  Emotsioon

    Kuidas läheb?

    Eile oli siis see päev. Kui Sinult küsitakse Sinu arvamust, seda, kuidas Sa ise tunned või mõtled, seda, kuidas läheb, mida tahad, siis ole valmis, et küsija teab ise paremini, mida Sulle vaja on, kuidas Sul läheb ja mis Sinu jaoks hea on. Ma tunnen, et kaotan kontrolli iseenese üle, sest teised teavad minust paremin, mida ma vajan, mis mulle hea on. Võõras inimene võtab mult õiguse mõelda, tunda ja arvata, mis mulle hea on. Võõras inimene teab ja ütleb, võõras inimene otsustab. Minu üle, minu asemel. Ja see ei sobi mulle. Ma ei taha nii. Ma ei taha olla vangistatud, ma olen vaba. Milleks küsida minu arvamust, kui Sa…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    September

    September on meie kõigi jaoks väheke uutes värvides: Alexander koolis, väikesed poisid lasteaias ning Annabelil on käsil muusikakooli lõpetamine, mina käin tööl ja üritan koos Lauriga kohaneda uute väljakutsetega. Täna oli siis selline päev, kus mulle jõudis kohale reaalsus, et ma jäängi vist lasteaias käima.. Albert hoiab minust iga keharakuga kinni ning muus asendis ja olukorras nutab ja karjub Albert ennast ribadeks. Hagen seevastu on nagu pudrukuul, keda jätkub kõikjale ja kes võtab kõigest viimast. Täna näiteks otsustas ta lasteaias kõik käeulatuses olevad mänguasjad laiali loopida. Distantsilt tabas mind näiteks puust klots otse pähe, mille järel ma otsustasin rühmast lahkuda. Albert jäi röökima ja pudrukuul ei lasknud ennast segada enda…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Midagi olulist!

    Olen jätnud siia kõige muu melu kõrvalt kirjutamast midagi väga olulist: Alexander läks vahepeal kooli. Ilm oli muidugi esimese septembri kohta imeline: vihma sadas ning kiskus vägisi kapist kasukat haarama. Pidulik õues pildistamine jäi ära ning selle asemel tulevad millalgi klassikalised aulas tehtud pildid. Alexander teatas mulle, et tema on nüüd rõõmu koolipoiss! Rõõmu on tal need päevad tõesti jagunud, sest seda elevust ja sädet silmist läigib kaugele ning kooli läheb ta hea meelega. Ütles, et tal on maailma parim õpetaja. Loodan, et seda vaimustust jagub järgnevateks aastateks! Alexanderi aktus oli oluline sündmus ka Annabelile ning tunuds ülekohtune teda titevalvesse jätta- kutsusime Mamma väikeseid poisse valvama ja läksime kolmekesi Alexanderi…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Kaos

    Lähen teisipäevast tööle ning meil on lasteaeda harjutamise ja lasteaiaga harjumisega kiire. Ütleks nii, et minu ilus elu sai reedega läbi ning pean hommikuti tänu kõigele normaalse inimese kombel äratuskella järgi tõusma hakkama. Käisime põgusalt lasteaiaga tutvumas ning reedel jäime väheke pikemalt. Hagen ja Albert lähevad ühte rühma- sõime. Hagen on nagu musirull, kes võtab kõigest viimast. Hommikul vitsutas väike inimene koost teiste omasugustega helbesuppi süüa. Jah, lugesite õigest. Ma ise imestasin, et kuidas see puder teil nii vedel on, aga siis selgus, et ei olegi puder, neljaviljahelvestest keedetud piimasupp. Kas seal ka piima oli, ei tea. Veel ei tea ma, kuidas see maitses, aga Hagenile igatahes meeldis. Albert seevastu…

  • Emotsioon,  Lapsed

    Imelise elu lainel.

    Avastasin eile Alexanderi käsivarrelt paaripäevase sinika. Sinikas ise oli umbes minu sõrmeotsa suurune ümmargune laik. Kust said? “Kukkusin,” kõlas vastuseks. Mingi hetk märkasin sama suurt ja värsket laiku Alexanderi õlavarrel. Ma olen varem oma elu jooksul taoliseid siniseid laike näinud ning mingit muud võimalust siin olla ei saanud, kui et ta on endale neid ise teinud. Nii ma siis küsisingi otse. Annabel kõrvalt noogutas ja ütles, et jah, ta on näinud, et Alexander teeb neid endale ise. Õhtuks tekitas mehikene endale veel ühe värske sinika juurde, et kaks sinikat kõrvuti on ikka parem kui üks. Homme on esimene september, Alexanderi jaoks esimene koolipäev ja esimene päev, kui ma teda meikima…

  • Elu,  Emotsioon

    Elu

    Alustan millegi naljaka, siira ja armsaga. Laupäeva hommikul tõusin voodist ja astusin kogu oma ilus terrassile. Ilu: öösärgis, värskelt voodist tõusnuna, juukse pealae peal krunnis ja loomulikult segamini magatud ja turris. Lauri sahmerdas midagi õues ja ma läksin teda tervitama ja niisama vestlema ning nõjatusin kogu selle tegevuse tegemiseks üle terrassi ääre. Veelkord: kogu oma ilus. Meie naabrimees astus järsku õue, viskas muheda naeratuse saatel käppa ja nii me siis tervitasimegi. Mul oli nii piinlik, et katsin näo kätega ja häbenesin. Ütlesin, et mul on nii piinlik, et ta mind nägi öösärgis ja sassis juustega nõiana. Selle kõige peale hakkas Lauri kõrvalt naerma ja teatas: “Ma olen juba harjunud!” Nagu…

  • Emotsioon,  Lapsed,  Retseptid

    Tordileee… Alexander 7! …ja pisut koolijuttu ka.

    Alexander sai 21. augustil seitse ning kui juba seitse, siis tuleb ikka korralikult ette võtta- kaks päeva, kaks erinevat torti ning palju häid inimesi ning toredaid emotsioone. Õigel päeval oli menüüs siis selline isend, milleks inspiratsiooni sain kuulsalt Prantsuse tordilt- Fraisier. Reptsepti kodustasin ja kaunistasin ka mitte just traditsiooniliselt. Tort tuli kõrge, biskviit õnnestus seekord veatult ning tulemuseks oli ilus, mahlane ja hea õhtu nael, mis oli täpselt Alexanderi vääriline! Mulle meeldib enda laste jaoks teha, see ei ole saladus. Mulle meeldib pidada nende sünnipäevasid, valmistada neile rõõmu- Sass oli rahul ja õnnelik! Annabel käis ja tundis väikest kadedust, sest selgus, et temagi oleks tahtnud enda sünnipäevaks midagi sellist. Päev…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Olukord on sõge.

    Meil hakkas siin millalgi vaikselt kätte jõudma trussikupõud ning selle leevendamiseks tuli pesumasin tööle panna. Raske südamega panin masina tööle, kuid kuivatit käima panna käsi ei tõusnud. Õnneks on praegu päikselised ja kuumad ilmad ning pesu kuivatasin hoopiski rõdul. Need, kes vaimusilmas rõdul nööre ja nendel suspesid rippumas näevad, siis kujutage edasi endale ette. Meil pesunööre ei ole, resti ka mitte, aga meil on suhteliselt privaatne rõdu (sealt näeb ainult Lembitu varbaid ja neid ka vaid teatud olukorras) ning seega tekitasin sinna pinnalaotuse puhtaks pestud pesust…. Siit saab järeldada, et me seilame endiselt börsil. Ole loll, aga visa. Jah, loll ja visa veel ka pealekauba. Meil seda pesukest ikka siin…