• Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Uued tissid

    Tänane päev saabus ootamatult. Ei olnudki aega valmistuda, praadida, oodata. Ma ütlen seda, et olen nii ääretult tänulik kogu personalile, tuttavatele ja omadele nägudele. Olen tänulik, et probleem sai noa abil lahenduse ja seda kokkusattumuste tõttu ülimalt kiiresti. Ma siin praegu hõiskan raudselt enne õhtut, aga peale pisikese kipituse pole valust jälgegi. Tulin koju ja roosid õitsesid uhkemalt kui ei kunagi varem. Pildil siis 2a tagasi istutatud Flammentanz. Ütlen ikka, et roosid on laisa inimese lilled ning selleks mul neid nii palju ongi, et ma olen ülimalt laisk inimene, aga… Roosid tahavad hoolt, armastust, rammu, vett ja kaitset kahjurite ning haiguste eest. Tegelikult on õieilu taga palju tööd. Piret ütles,…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Siis, kui sõnadest jääb väheseks.

    Eile oli siis see päev, kui ma taaskord üllatusin. Nende aastatega on juhtunud see, et mind väga ei üllata miski. Närvid on terasest, kahe kõrva vahel ulub jäine tuul… Eile tundsin, kuidas see viimanegi kannatusenatuke tahab vägisi kõrvadest välja voolata. Alexander sai eile koduarestist priiks: käidi kooli juures ronimas, Oskaril külas, söödeti väikevennale kulbiga soola sisse. Jah, Alexander söötis Hagenile terve lusikatäie soola sisse, mille peale siis viimane metsikult karjuma hakkas, kätega vehkis ja terve elamise täis oksendas. Hagen oksendas kokku 6x. Ma ei kujuta ette, mis võis Alexanderi peas toimuda, et sellist kuritegu sooritada. Miks? Ta ei vasta mulle, istub taas koduarestis, konsoolis mängimisest ei või unistadagi ning nii…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Läbi raskuste tähtede poole

    Annabel lõpetas kooliaasta puhta viielisena ning see pole tegelikult meile mingi uudis, et ta on mega tubli. Ta ise arvab, et ma ei tunnusta teda piisavalt. Tunnustan! Ma väga hindan Annabeli pingutusi õppetöös ning panust koduse tsirkuse ohjamisel. Eile käisid mul lõpetamise puhul külas SÕBRAD ning Annabel toimetas poistega. Alexander oli eile haige ning seega ei saa teda seekord dresseeritavate tsirkuseahvide hulka lugeda, aga ahve oli kaks ja need kaks metsikut tüüpi ei olnud eile kõige paremas tujus. Albert seltsis alguses meiega, aga kui ta sujuvalt Annabeli ja Hageni seltsi lükkasin, hakkas ka tema oma pahameelt ja rahulolematust Annabeli peal välja elama. Õhtu lõpuks, kui ma tuppa maabusin ning KÕIK…

  • Elu,  Emotsioon

    Natukene rännakust…

    Kaks aastat, palju kisa ja ohtralt pisaraid, hulgaliselt närvipinget ja palju rabelemist. Ma ei tea, kuidas ma hakkama sain, aga ometigi… Kirjutan siis siia ka, et oleks jälg, mälestus ja pilguheit möödunust. Tegelikult oli mul aasta alguses teine plaan magistritööks, aga kuna teema oli tundlik, siis vajas see eelkaitsmiskomisjoni hinnangul eetikakomitee luba ning siis nii saigi, et tuli muuta suunda. Tahtsin uurida, millised on eakate mõtted nende enda surmaga seoses ning kuidas nad arvavad, et võiks nende matused välja näha jne. ning kuidas eakate surmakäsitlust on mõjutanud religioon. Selline huvitav, aga õrn teema. Kursavend viskas nalja, et kui Kersti tuleb jutuga, et teeme intervjuu, siis tähendab see seda, et varsti…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Udu ja pudru ning oksepidu

    Olen viimasel ajal emotsionaalselt nii tühi olnud, et ei taha enam kirjutada, ei jõua. Nädala jagu tagasi oli lõputöö kaitsmine ja ma pole sellest siiani täielikult taastunud. Kaitsmiseks valmistumine võttis energiat ning nüüd ei suuda taastuda. Seeda kahte aastat ei saa kokku võtta paari lausega- see vajaks eraldi postitust, aga las see kõik laagerdub ja natuke settib. Ikka ei usu, et läbi selle udu ja pudru sai midagi päriselt ka valmis. Vahepeal oli Alexanderil lasteaias lõpupidu, aga ka see vääriks eraldi kirjatükki, lisaks ootan veel fotograafilt pilte. Toimunud on palju, aga seda energiat ei ole, et saaks kirja panna… Käisime eile lastega Pühajärvel ujumas: Albertil läks süda sõidust heledaks ja…

  • Emotsioon

    Läksin närvi.

    See, et ma närvi läksin, pole midagi erilist, ning see teemagi on iidvana. Et siis… Eile jagas keegi sotsiaalmeedias oma kogemust ühest lähedal asuvast hooldushaiglast. Kogemus ei olnud mõistagi positiivne ning sinna alla tekkis riburada kommentaare ning inimesed jagasid endagi kokkupuudet… Võta näoraamat lahti, toksi sisse kõnealuse asutuse nimi ja sealt leiab tohutult materjali sellest, mis on valesti. Hoolimatus, hoolimatus, hoolimatus. Inimeste kurbus, hingekriipivad lood… Mõned kommenteerijad lükkavad vastutuse lähedastele endale, et miks te viite ja ise ei hoolda. Nagu halllooooo! Inimestel on töö, lapsed jne… Lihtsalt pole võimalik 24/7 olla enda lähedase kõrval, sageli puuduvad ka võimalused ja teadmised. Selleks ongi hooldushaiglad, et sinna viia hooldust ja hoolitsust vajav…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Keelamine ei ole lahendus

    Keelamine ei ole lahendus? Pikemas perspektiivis küll, aga keelamine on esimene samm. Ei tohi, ära tee! Kaua sa jõuad korrutada? Üks kena pilt Hagenist ka vahele. Ma päevast päeva korrutan, et ära tee, ei tohi, ära mine, ära võta. Sinna juurde käib väike selgitustöö ka ikka, et ära võta, venna oma; ära tee, katki läheb/ai-ai saad jne. Nagu viiks läbi koolitust, mida tohib ja miks ja mida ei tohi ning miks. Lapsed on väikesed, eks see impulss ja kihk on suurem, et minna ja teha, katsuda piire. Kui kaugele saame täiskasvanutena minna, et kombata piiridest üle, raamidest välja? Kas millalgi saabub taluvuspiiri/ hea maitse sein ette ja sealt enam edasi…

  • Elu,  Emotsioon

    Kevadkool 2022

    Märgilise tähtsusega päev. Täna ja eile toimus Kevadkool, mis minule ja nii mõnele teiselegi tähendas kooli lõppu. Nüüd on jäänud kaitsmine ja ongi kõik. Kõik. Ma olen täna kuidagi nii tühi ja nii väsinud, et ei oska enam kirjutadagi. Öelda tahaks, aga kirja panna ei suuda- sõnadest jääb väheseks ja sõnu ei ole. Eks ma pole paljut suutnud veel ise läbi seedida. Ma selline pikatoimeline, kes vajab aega, et jõuda arusaamisele, jõuda selgusele. Mõtlesin, mis võiks olla pildi pealkiri. Ikkagi märgilise tähtsusega päev, olulisem kui emadepäev või nii. Ütleme siis nii, et pildi pealkiri võiks olla: “Mina ja kurikuseja Milo”. Mul on täna see kusemine teemaks. Minul on põiega hästi,…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Kõrini

    Pole ammu kirjutanud, ei taha, ei oska, ei suuda, ei saa. Nüüd on kirjutamiseks parajalt põhjust ja ainest ka. Viimasel ajal öösiti toimub mingi räme karjumine. Kui muidu karjuti üksi, siis nüüd röögitakse suisa kahel häälel ja siis kordamööda. Albert ja Hagen. Hagen karjub, sest tal tuleb keset ööd tahtmine saada kaissu. Saab ka. Siis karjub Hagen seepärast, et Albert ajas ta oma karjumisega üles ning siis karjuvad nad kooris ja eraldi. Et üks ajab oma röögatusega üles Hageni ja magab edasi ja siis Hagen röögib ise edasi. Siis mingi hetk saab Hagenil öösel magamisest villand ja ta hakkab kõva häälega juttu ajama ja puristama, peksab jalgadega ja lõpuks üritab…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Kuidas ma Alexanderi pea-aegu nutma ajasin

    Täna oli see imeline päev, kui olin sunnitud ennast kokku pakkima ja linna sõitma, sest töö tahtis köitmist ja kantseleisse viimist. Linnast tagasi tulles tekkis mõte, et ostaks Alexanderile uue ratta. Meil millalgi oli see teemaks kodus, aga siis kadus laualt, sest Lauri põrgatas mõtet, et kingiks talle selle hoopis sünnipäevaks. Ma ei tea, sünnipäev on alles augusti lõpus, aga uue rattaga saaks ju mõnusasti kilomeetreid koguda juba praegu. Nii siis oligi, et uus ratas tuli linnast koos minuga koju. Alexanderile nii väga meeldib rattaga sõita, et mul pole üldse kahju. Tema eelmine ratas tuleb nüüd väikeseid poisse ootama sättida, et saaksid nemadki sellest veel rõõmu. Igatahes, tulin linnast, lumesadu,…