Kirjutamissoolikas läks katki, see on võibolla et selle aasta teise poole kõige suuremaks muutuseks. See aga ei tähenda, et meil midagi põnevat või igavat ei juhtuks. Muidugi kerkib taaskord teema, kas peaksin üldse jaga, sest ka need inimesed, kes peaksid muidu huvi tundma (aga ei tunne!), rahuldavad siin lugedes oma vajadused. Ma ei pressi peale ei ennast ega meid, seetõttu ring on koomale tõmbunud ning ma enam ei jagagi kõike – ma ei jõua ja ei taha. Loomulikult, meid on liiga palju, et huvi tunda. Meie selle aasta suurimaks projektiks oli majaesise ehitus: kiviplats ja aed. Ning muigugi minu kinnisideeks kujunendud mänguväljak! Lauri oli mõistus ning Annabel, Alexander ja mina…