-
Kuidas külvad, nõnda lõikad… Uhkust alla surudes.
Ma nüüd ei teagi, kas sellistest asjadest tohiks siin rääkida, mine sa tea, kuidas keegi jälle aru saab või mis sellele siis järgneb. Aga noh, iga inimene loeb nagunii siit välja täpselt seda, mida ta ootab ja tahab lugeda. Kusjuures, lugejaid on üllatavalt palju…. Ma tänan! Seda enam peaks ju vaatama, et mida ja kuidas ning kellele. Siinkohal kustutasin terve lõigu tänutunnet ja emotsiooni, mida üks inimene täna meile kinkis. Ma ei saa seda filtrita jagada.. Nii kurb. Võin vaid öelda, et mida külvad, seda lõikad ja vahel tuleb iseenda uhkus maha suruda… Lihtsalt, olles lahke, tuleb lahkus ka sinu juurde, olles hea, leiab headus lõpuks ka sinu. Nii on.…
-
Usaldus
Ma ei tohiks sellest rääkida, aga ometigi tahan jagada. Eks ma endale hakkan nüüd sellega auku kaevama, aga no, mis teha… Selleks kulus liialdatuna tervelt sada aastat, et leida endale see õige hambaarst, see õige, keda usaldad ja keda ei karda. Hambaarsti juurde minek on olnud lapsepõlvest saadik nii ebameeldiv ja halb kogemus, mille põhiliseks põhjuseks oli alati see, et haiget tehti. Hambaarstid on vist nagu günekoloogidki, kelle juurde minnakse alles suures hädas. Julgen öelda, et “minu” hambaarst on parim. Jah, ta tegutseb siin kolkas, aga tal on kabinet ka suurlinna paneelmajas. Nüüd olen ligi 5 aastat tema juures käinud ja tõenäoliselt käin surmani. Esimene hambaarst, kelle juurde ma ei…
-
Siis, kui sind üle lastakse…
Ma ei saa aru, mis inimestel viga on: elementaarne oskus suhelda puudub. Mind on lastud korduvalt üle, lõdva randmega kohe ja nii, et tekib selline emotsioon, et ise ka enam aru ei saa. Tegime suvel remonti ning koos sellega tuli ka väikeseid elektritöid teha. Meil oli varasemalt üks kontakt, kes rääkis millalgi suure suuga, et tema oskab kõike teha: kohe nii kõva vend, et kapist ei pea voolu välja lülitama, et tema oskab kohe särisevate juhtmetega tööd teha. Terasmees. Sai siis sellele terasmehele kirjutatud ja küsitud, kas ta saaks tulla jne. Ma ei kirjutanud talle mingisus´gust ilukirjanduslikku juttu-konkreetne küsimus, mis ootas vastust. See oli siis suvel, vastust ootan tänaseni. Kohe…
-
Ventileerin
Täna on parem, palju parem: Jane ja Tiina käisid külas. Kes veel ei tea, siis nemad on meie naabrinaised. Ei, nad ei ela koos, aga nad on ikkagi meie naabrid. Sai teed joodud ja ventileeritud. Palju kergem hakkas. Olen ammu mõelnud sellele postitusele: nii palju mõtteid ja emotsioone. Siit see tuleb… Ma ei vabanda kellegi ees, kui teen haiget või kui ütlen midagi, mis teie arusaamade ja südametunnistusega kokku ei käi. Covid-19 kriis tervishoidus on kestnud juba tõusude ja mõõnadega üle kuusesaja päeva. Kõigil vaktsineerimisealistel on olnud võimalus minna ja teha endale vastavalt siis vaktsiinile kas üks või kaks süsti. Ahjaa, Covid-19 pole olemas, vaktsiin on mürk ning maakera on…
-
Mis valu sul on?
Ma ei saa aru paljudest asjadest… Näiteks ei saa ma aru, kuidas on võimalik ennast kohe hommikul käima tõmmata. Albertil ja Hagenil pole probleemi: üks situb ennast kohe, kui silmad lahti saavad, täis ning teine tõmbab mööda tuba ringi nagu torpeedo. Olen juba vana inimene ja reaalselt ei jõua ei vaimselt ega füüsiliselt neile järele. Minu eesmärgiks on garanteerida, et päeva lõpuks lapsed elus oleks. Reaalselt ei saa aru, mis valu on hommikul ühe esimese asjana kusagilt endale komm hankida ja selle kallal metslase moodi vägivallatseda seni, kuni pakend järele annab. Hagen lutsis pakendi tühjaks, mina kakkusin selle “iiiiiiiii” kriiske saatel ära ja lennutasin mitte just kõige graatsilisemate liigutustega prügikasti.…
-
Läheb hullemaks
Miks ma kirjutan nii negatiivselt, kas kõik on ikka korras? Tänan küsimast! Ei ole korras ja läheb järjest hullemaks. Tänane öö oli pehmelt öeldes äge: kella järgi ärkasin kõigest 6 korda ning enda mäletamist mööda istusin näiteks kella kahest neljani üleval: feissbuuk, insta, tik-tok… Lisaks sellele siis veel 5 ärkamist- sellised lihtsamad. Panin öösel näiteks pesu pesema: ei, ma ei lülitanud vaid masinat käima vaid korjasin musti riideid mööda elamist kokku… Ikka täismäng! Alexander jäi täna lasteaeda viimata, sest ma ei jõudnud. Oleks võinud ju ikka ennast voodist välja sundida, aga ei suutnud. Võtsin juba ennetavalt äratuskellagi öösel maha. Albert röökis täsituuridel öösel paaril korral ja see ajas üles Hageni.…
-
Haistmine ja alpi kann
Mul on mingi värk lõhnade tundmisega. Tegelikult on see probleem olnud terve elu, aga viimasel ajal on hakanud intensiivistuma. Olen ülitundlik kõigele, mis lõhnab, haiseb, lehkab. Albertit ootama jäädes ei kannatanud ma enam näiteks hakkliha praadimise haisu ja see on siiani nii. Võin kilomeetrite, ok, liialdan, kaugusele tunda, et keegi suitsetab või kusagilt on liginemas keegi, kes pole ammu pükse pesnud. Käisin täna poes ning tundsin juba ukselt, et asi on hapu: keegi siin poes pole pesemas käinud ning kae õudu, mul oli au olla järjekorras tema sabas. Hea küll, ta oli suht leebe näide pissi ja mustuse lõhnade segunemisest lisaks juurde veel sörtsuke higi. Leebe, aga minu jaoks kaugele…
-
Albert 2!
Palju õnne mu armas Albert! Palju õnne mu kohutav kahene! Palju õnne mu pisike! Täiesti uskumatu, aga see pisike kahene sai täna täitsa aru, et see päev on tema: ta nautis külalisi, tähelepanu, kingitusi. Albert oli sõiduvees. Üle kõige nautis vist Albert küünalde puhumist- ta on seda korduvalt ju pealt vaadanud ning nüüd oli tal see võimalus. Päris enda tort, päris enda küünlad ja tema oli kogu päeva staar. Albert on tegelikult suur kisakõri, aga täna oli meil kodus hoopis teistsugune poiss: rõõmus, muhe. …noh, hommikul ta selline ei olnud, aga päev vajas harjumist. Alguses ei saa vedama, siis jällegi pidama. Albert röökis hommikul nagu ikka: küll ajas Hagen närvi,…