Hagen

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen,  Lapsed

    Kõigest ja ei millegist.

    Arenguvestlustest. Annabeli arengust vestelda ei ole vaja – inimesel on läbi üheksa aasta olnud kõik viied ning tal on siht silme ees ja plaanid paigas. Me vestleme kodus igapäevaselt. Ahjaa. Käisin Vaimse tervise konverentsil, mis keskendus peaasjalikult depressioonile. Kuidas see siia puutub? Puutub küll, sest seal räägiti ka noorukite depressioonist ning autoagressioonist ning nende ettekannete järel tabasid mind korraga nii kergendus, kui ka õud ja ahastus: nii hea, et ma ise enam teismeline pole – nii palju väljakutseid elult eneselt! Ja hirm oma laste ees, mille kõigega nad peavad rinda pistma ning siis tabas mind mõte, et ma olen nad suutnud juba raudselt perse pekki keerata. Mida kõike võivad ja…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen,  Lapsed

    F*k:, ma vihkan sinusuguseid!

    Ma olen jätkuvalt aasta lapsevanem – annan endast kõik ja rohkemgi, et tiitel säiliks. Annabel tuli minuga väikeseid lasteaiast tooma: nii me siis seisime kahekesi lasteaia ukse taga. Annabel: “Miks me siisn ukse taga seisame, kas me sisse ei lähegi?” Nagu ikka taolistel hetkedel, siis puges nüüdki minu sisse pisike karvane sarviline ja vastasin talle natuke järsult midagi taolist: “Ei tea jah, ma ikka ootan, et vanemale inimesele (!) uks lahti tehakse!” Annabel tormas viivitamatult ust rabama, muudkui kiskus ja kakkus ning küsis, kas uks on kinni. Vastasin, et midagi pole see kinni, et lükkama peab, mitte nagu sõge tõmbama. Läkski siis massiga ust lahti lükkama. Lükkas nii, et suure…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen

    Loll

    Hagenil on sidesõnaks saanud “loll”: mina olen loll, Axel on loll, Albert on loll, issi on loll. Sõnakordust sai nüüd omajagu. Loll. Ütlesin lasteaias ka, et meil on nüüd see sõna, aga nemad tegid näo, et pole kuulnudki. Valetavad. Raudselt. Ega ma nüüd nii loll ka ole – võin olla küll öösel sündinud, aga mitte eile. Käisime lastega maal Mamma juures. Ütlesin talle, et VÕIBOLLA tuleme ning küsisin, kas sobib. Kuidas ta seda tõlgendas? “Karga püsti ja hakka kähku kaneelisaiu tulema, me tuleme!!” Nojah, magasin peatäie ja see minekutuhin läks üle, aga siis tulid pildid saiukestest, jah, just nimelt saiukesed, mitte saiakesed, ning siis hakkas torkima kusagil südames, et ta…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen,  Lapsed

    S**t, vesi ja wc-paber.

    Hagenil on kombeks üksinda vannitoas mängimas käia: keerab ukse lukku ning asjatab autokestega vaikuses ja rahus. Olgu, eks aeg-ajalt tuleb ette ka, et tal tulevad pähe toredad ideed, aga pigem käib ta seal nautimas oma mänguasju ja aega iseendale. Hagenile meeldib muidugi ka häda number 2 teha pisikesse potti, mitte suurde, vaid väikesesse, just nimelt oma sinisesse titapotti. Tuligi mehike lasteaiast, sulges ennast vannituppa ning tuli minu juurde veidikese aja pärast kaebeldes, et sukapüksid on märjad. Olin töölt tulnud paariks tunniks koju ja valmistusin uuesti öövalvesse minema ning ma lihtsalt ei jõudnud juurelda selle üle, kuidas need sukapüksid märjaks said. Kiskusin märjad sukakad Hagenilt jalast ning palusin tal need pesumasinasse…

  • Albert,  Alexander,  Elu,  Emotsioon,  Hagen,  Lapsed

    Hull aeg

    Ei, ma ei ole tööl, olen kodus, või siis noh, see siin on kohati hullem kui töö. Nagu ma ühele härrasmehele ptlesin, siis olen haigete lastega kodus – teen ka seda tööd. Hakkas pihta eelmisel nädalal ja ma ei näe lõppu. Olgu öeldud, et Lauri on terve selle nädala olnud õppereisil ning nii ma siis maadlen kogu selle hullusega. Praegu näiteks üks rallib pissihaisu saatel oma punase autoga mööda tuba ning pistab aeg-ajalt röökima, et “kiki, emme kiki läks” ja siis ma pean saama tema fantaasiamängust aru ja seda autot parandama tormama, aga kui õigest kohast autot ei paranda, siis röögib ta veel rohkem. Ma nimesid ei nimeta. Üks magab…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Hagen

    Hagen 3 ja kõik teised ka!

    12.jaanuaril sai väike Hagen kolmeseks. Sünnipäevahommikul tuustis väike inimene oma kingitust lahti “wow” saatel, Albert jälgis kaugemalt. Hagen tõstis kingituse põrandale ja hakkas avastama, mängima, Albert vaatas vaikides kõrvalt. Minul hakkas väikesest Albertist kahju, pistsin tallegi auto pihku viisin ta Hageni ning viimase kingituse juurde ning näitasin kuhu miski käib ja mida kõike teha saab. Ja kae õudu, Alberti silmad lõid särama, kurbus kadus ning vennakesed hakkasid rahumeelselt koos uue mänguasjaga mängima. Hagen räägib palju ning on väga toimekas ja lisaks sellele ka domineeriv. Hageni ja Alberti uueks käskluseks on “mängida!” ning niiviisi kutsutakse siis teisi endaga koos toimetama – üldjuhul ootavad väikesed endaga koos mürama Alexanderit, kes on teadupärast…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen

    Jõulud: rõõm, kurbus ja pisarad

    Jõule ootavad vist kõik: nii suured kui väikesed, karvased ja vähem karvasemad. Alexander on 8, puhas ja rikkumata, kohati veel väga siiras ning mis peamine – laps! Alexander uskus siiralt jõuluvana ja päkapikkudega kaasnevat maagiat ning mina sellest kannustatuna püüdsin talle pakkuda kõigest võimalikust maksimaalset. Kuna see aasta oli plaanis jõulude ajal maale minna, siis organiseerisin sinna õhtuks ka jõuluvana, et Alexander näeks vastupidist klassikaaslaste jutule – et jõuluvana on päriselt olemas, et see imeline ongi tõelisus, et ongi päriselt millesse uskuda ja oodata, et pahade laste nimekiri eksisteerib päriselt ning et tema ongi see hea poiss, kelle juurde tuleb jõulumees ka isiklikult kohale. Ma tahtsin, et ta tunneks ennast…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen

    Lastest

    Alexander armastab jubedalt mängida, eksole. Tuleb koju ja esimese asjana küsib, kas mängida võib. Kui õpitud on, siis võib. Oleme seda küsimus-vastus nädalakese harrastanud ning lõpuks vaatas stuudiumist vastu eesti keeles 3 ning seda siis kodus loetud teksti tundmise eest. Küsisin rahulikult Alexanderi käest, et kuis siis nii, kas sul oli õppimata. Pojake vastas häbelikult naeratades: “Jah,” ning mina kiitsin teda aususe eest ning siis läks ta mängima. Ka Albert oskab valetada. Väike Moosi on hädas ikka oma number kahe tegemisega: jookseb mööda tuba, hoiab kannikaid kõvasti kinni ja röögib, aga potile ei lähe. Kui pepurohtu panna luban (loe: microlaxi), siis läheb duśśiruumi, paneb ukse lukku, toimetab seal vaikuses ning…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen

    Isekas inimene

    Alustan kohe selle kõige olulisemaga. Albert keeras haigeks. Pole mingi uudis – köhimine on tema puhul tavaline. Mingi aeg oli juba päis hästi, aga siis tuli sügis ja köha hakkas järjest suuremaks minema. Lauril on õnneks puhkus, sest ma ei kujuta ette, mis moodi see haige lapsega kodus olemine muidu välja oleks pidanud nägema ja kes jaanuaris arved maksnud oleks. Albertil tõmbas nädala alguses kõigele muule ilusale ka palaviku üles. Ilus oli see, et käisime koos väikeste poistega Ahhaas dinosaurustega kooris karjumas ning kõike sealset katsetamas ja uudistamas. Koos köhaga muudkui kruvis ja kruvis palavik, kuniks ühe ilusa kolmapäevase päeva õhtuks oli 39.9 ja Albert oli päriselt täiesti siruli –…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen

    Kuidas ma jõulutunde ära rikkusin

    Kell oli 22 ja Alexander määris endale nätsu juustesse. Karjus ja röökis, kui üritasin seda välja kammida ja lõigata. Karjus ja röökis nagu mina oleks talle selle juustesse, kulmudesse ja näkku hõõrunud. Mina olen süüdi. Tavaline hilisõhtu tegelikult. Ma olen viimase vindini närvi aetud. Kõikjal on nätsu, kass oli junninud ülemise korruse wc põrandavaibale ning ma astusin sinna sisse. Alexander ja Annabel käisid täna koos poes, andsin säästuka kaasa ja Alexander kuritarvitas seda siis sõgedalt nätsu ostes. Kõik lendas peale seda traali-vaalit prügikasti. Kui ma siin majas veelkord nätsu peaks nägema, siis… Ma ei saa aru, mis sellel inimesel arus oli. Alexander peab koolis kohustusliku kirjanduse, vabalugemise raames, menetlema Lotte…