-
Siis, kui katus sõidab…
Mul vahepeal on reaalselt tunne, et mul ei ole alles vist mitte ühtegi närvirakku. Purustasime terve päeva õunapuude oksi- purustaja tõime rendist ja see sai vatti ikka kogu raha eest, aga jube tubli masin iseenesest. Olin päeva lõpuks nii väsinud, et oleks tahtnud ennast lihtsalt pikali visata, aga elu tuli vahele. Kui mõtlete, et mis see purustada siis ära ei ole, siis… Arvake edasi, sest lisaks masinasse toppimisele tuli ka oksi väiksemaks lõikuda ja see oli ropp töö. Ropp töö oli see selle jaoks, kes liigestes juba kevadet tunneb. Kes teab, see teab. Igatahes… Lisaks tööle on Sass nagu vurr ning teda jagub kõikjale, ta tahab kõike ja seletab ja…
-
Hei, kuidas läheb?
Peale seda, kui hakkasin kirja panemema meie tegemisi ja toimetusi, on küsimisi jäänud väheks. Ise olen rumal, aga edev muidugi ka, et jagan ja kõigile lugeda annan. Olen seda varemgi kirjutanud, et olukord on nüüd selline, et meie/mina olen olemas ja teie teate, kuidas meil läheb… See kõik on ühepoolne. Ei, ma ei ole “maailmast” ära lõigatud, mul on ikkagi veel inimesi, sõpru (!), kellega päriselt suhtlen- vastastiku. Jah, vahepeal tunnen, et olen ise ka nii passiivne ja “hõivatud”, et alati ei jõua kõigile nendele vähestelegi vastata, minna ja olla…. Aga praegu tunne jälle seda, et kui teatud inimesed loevad, siin neile piisab, see ongi suhtlus, kui nemad teavad, kuidas…
-
Habras idüll
Tähtpäeva puhul tuli menüüsse eestlaslik kamavaht, aga väikese vimka keerasin ka sisse: astelpaju-piparmündi toormoosi, mille tegin juhtumisi ise. Mulle isiklikult väga maitseb astelpaju igas olekus ning hea meelega kasutan seda ka toitudes. Ahjaa, garneeringuks on värske piparmünt otse õuest. Usukumatu, aga isegi mitte kasvuhoonest, vaid kohe lageda taeva alt. Moosi sisse keerasin küll sügavkülmast võetud lehed. Pean nüüd ütlema, et tegin magustoitu palju, aga see on otsas miskipärast… Lapsed kiitsid ja mõni sõi suisa mitu portsu. Neid pokaale nillisin juba enne jõule IKEA-st, kuum kaup! Ma isegi ei tea, kas neid praegu müügil enam on, aga need on ilusad, mõeldud küll peenema joogi jaoks, aga mulle meeldivad magustoidupokaalidena. Väikestele inimestele…
-
Ma ei ole kade!
Ma pidevalt luban, et tulen, olen, teen… Aga reaalselt ei jõua ma kuhugi ega saa midagi tehtud. Võtsin ennast kokku ja jõudsin eile linna. Jõudisn eile Tartusse, läbi tuisu ja lumesaju. Keegi armas inimene sõitis Külitseni minu ees 50-ga ja vastutulev autodevool oli nii tihe, et mööda ei tihkand litsuda, kuigi Veroonikal on tõmme hea, parim, mida isiklikult olen kogenud. Kohale jõudsin muidugi lõpuks ikkagi varem kui plaanitud. Boonusena nägin eile ühte imeilusat Tesla Model 3! Alustame siis algusest. Käisin eile Pireti juures kupumassaaźis. Olen alati endale ette kujutanud, et kupumassaaź võiks olla midagi mulle ja ma ei pidanud eksima. Piret mudis mind alguses soojaks ja pehmeks ja siis pani…
-
Tegin putru… ja tüli algas!
Igahommikune pudruring, rutiin ja eluliselt tähtis toiming. Hirsihelbepuder sai valmis, poistele portsud ette tõstetud ja söömine võis alata. Kõik sõid, välja arvatud Albert, kes röökis laua taga ja vahtis vihaselt Hageni taldrikut. Hagenile oli puder ette tõstetud helesinisel elevantidega taldrikul ja Albert sai kollase öökullidega toidunõu. Ja tüli algas! Õnneks jagasin kiiresti välja, et see vihane pilk taldrikule tähendas lihtsalt seda, et ta on kuri, et elevantidega sai Hagenile. Vahetasin taldrikud ära ning Albert lõpetas hüsteeritsemise ja hakkas koos teistega sööma. Kusjuures, see taldrik on sama vana nagu Annabel…. Puder sisse kühveldatud, viskasin suuremad poisid õue. Meil ei tohi kõva häälega öelda sõna “õue”, sest siis on Albert valmis ummisjalu…
-
Mängime!
Me ikka igal õhtul lastega mängime. Hea küll, viimasel ajal on mõned õhtud vahele ka jäänud, aga üldiselt ikka me üritame midagi koos teha ja emotsioone koguda. Tänases “menüüs” olid meil Azul, Exploding Kittens ja trips-traps-trull. Azul on laste seas praegu hitt ja mulle endale meeldib ka. See mäng võiks päriselt igas kodus olla! Mängulaual on kaks poolt, reeglid on lihtsad, vaja on strateegiat, tähelepanelikkust ja lihsalt õnne ka. Siin saab sõbrale käru keerata. On olnud õhtuid, kus isegi Lauri liitub ja koos meiega mängib, aga neid õhtuid on kahjuks harva. Sass on igavene lobamokk ja tal ei seisa mitte hetkeks ka suu kinni ning see muudab koos temaga mängimise…
-
Skorbuut ja sisin läbi hammaste.
Olime eile õhtul juba väikeste poistega magama sättinud, kui kostus ukse tagant läbi hammaste vihane sisin. See oli Annabel. Annabel: “Kas ma ei või magama ka minna või???????” Sass täiesti süüdimatult ja rahulikult vastu: “Kas sa pead seda igal õhtul tegema??” Annabel: “Nojah, ma siis ei lähe magama!!!!!” Mina aga turtsatasin kohatult voodisse kerra tõmbununa naerma- see oli lihtsalt nii naljaks. Hagen ei saanud midagi aru ja tõmbas juba und ning Albert kukkus natukese aja pärast voodist välja, ikka suure pauguga, millele järgnes ilmatuma suur karjumine. Südantlõhestav. Hagen ei saanud ikka millegist aru ja magas südamerahuga edasi. Mingi vahe olid siin lapsed nagu keldrikakandid ja istusid ainult toas, nüüd on…
-
Lihtsalt häbematu!
Alustuseks midagi head ikka ka: käisin Annabeli ja Sassiga Otepääl tuubimas. Rennid olid jube libedaks sulanud ja minul õnnestus endale paar traumat tekitada ning kaotasin üldse igasuguse ise nii tuubi kui ka kelguga alla lasta, aga see-eest Annabel ja Sass tuhisesid mäest suurima rõõmuga. Parim osa tänase juures oli muidugi see, et Sass otsustas tuubist keset hoogu välja hüpata täpselt enne järsku laskumist nin seejärel jooksis tühjalt alla sõitnud tuubile järgi mööda rada nii nagu see oleks kõige normaalsem tegevus üldse. Talle tuub endiselt ei meeldi ning ta lustis kelguga liugu lasta… Koju tagasi jõudes olid väikesed poisid siin toimetanud täpselt nii nagu nende mõistus võtab. Hagenil on kombeks ülemise…
-
Inetu inimene vol.3426?
Maakas käis täna linna riideid viimas: Humana riidekonteinerisse. Kae õudu, ma mitte ainult ei kanna kaltsu, vaid annan enda riideid ka teisele, kolmandale, neljandale ringile… Aga miks mitte, kui riided sobivad kellelegi teisele ka veel kandmiseks? Igatahes… Maakas läks siis lisaks ka lastele saiukesi ostma: üht ja teist ning siis hakkas müügimees pakkuma, et ikka vastlakuklit ka. Vastasin, et ei, ei soovi, need teen ise. Müügimees ikka, et osta ikka, et maitseid võrrelda, neil on nii head kuklid jne.. Ja siis ma hiilgasin stiilis: “No, ma ei tea nüüd, see vahukoor seal peal nüüd küll isuäratav välja ei näe!” Müügionu nägu vajus ära, sain vastuseks, et see on see kõige…
-
…ja tüli algas. Pühendatud Annabelile
See siin ei ole niisama postitus, kohatäiteks, see siin on Annabelist. Meil tekkisid eile õhtul mõningased lahkarvamused ja selle käigus valas ta mind üle automaadivalanguga, kus süüdistas mind, et ma ei kirjuta temast kunagi midagi head, ainult siis, kui midagi halvasti on… Tegin eile õhtul tema toast pilti ja ütlesin, et postitasin juba feissbuuki. …ja tüli algas. Ma olen enda arvates olnud hästi arvestav ja püüdnud mitte tungida tema privaatruumi, aga selgub, et tegelikult tahaks ta, et ka talle kirjutades rohkem tähelepanu keeraksin. Valetasin, et postitasin ning lubasin siis õhtu lõpuks, et ei postita seda pilti, kui ta oma toa korda teeb. Ta tegi selle korda, aga ma postitan ikkagi…