Retseptid
-
Tordileee… Alexander 7! …ja pisut koolijuttu ka.
Alexander sai 21. augustil seitse ning kui juba seitse, siis tuleb ikka korralikult ette võtta- kaks päeva, kaks erinevat torti ning palju häid inimesi ning toredaid emotsioone. Õigel päeval oli menüüs siis selline isend, milleks inspiratsiooni sain kuulsalt Prantsuse tordilt- Fraisier. Reptsepti kodustasin ja kaunistasin ka mitte just traditsiooniliselt. Tort tuli kõrge, biskviit õnnestus seekord veatult ning tulemuseks oli ilus, mahlane ja hea õhtu nael, mis oli täpselt Alexanderi vääriline! Mulle meeldib enda laste jaoks teha, see ei ole saladus. Mulle meeldib pidada nende sünnipäevasid, valmistada neile rõõmu- Sass oli rahul ja õnnelik! Annabel käis ja tundis väikest kadedust, sest selgus, et temagi oleks tahtnud enda sünnipäevaks midagi sellist. Päev…
-
Annabel 14
Hurraa ja palju õnne mu väike armas Annabel! Ma ei tea mitte ühtegi nii armast, heasüdamlikku ja kannatlikku türdukut nagu Annabel. Tal on suur süda ja kõvasti mõistmist, selged silmad ja helge hing. Ma nii armastan seda, kuidas ta ütleb mulle igal õhtul oma õrna häälekesega : “Head ööd Emme, ma armastan sind!” Just see “emme” osa on nii armas ja ilus, midagi sellist, mida ei saa sõnadesse panna ja edasi anda. Oma laste sünnipäeva pärast oleksin ma valmis kas või nahast välja pugema- nii ka seekord. Jah, tort ei pruugi kõige apetiitsem välja näha, kuid see-eest on tehtud südamega ning maitseb imeliselt! Mille feuille suviste marjadega. Kuna meid on…
-
Huumor
Vastus küsimusele, miks ma pidevalt toon esile, kui laisk ma olen ning miks ma kirjutan, et minu lapsed on kasimata ja kasvatamata. See on huumor, nali minu moodi. Kes saab aru, see saab ning kes ei saa- sellel polegi vaja saada ja mind tegelikult, pehmelt öeldes, ei huvita ka, kui keegi tõepähe võtab, et ma olen loll, laisk, saamatu, et minu lapsed on räpased ja kasvatamatud. Kui nii, siis nii. Headest asjadest räägin maskita, elust räägin nii nagu see on ning mõnest asjast vaikin sootuks. …et ma siis jätkan enda headuses. Sass käis kõigile peale, et keegi temaga poodi läheks. See keegi, kellel lõpuks süda haledaks läks, olin siis mina.…
-
Hommik
Tavaline hommik: Albert karjub põrandal, Hagen tatsab rõõmsalt ringi, taamalt üürgab Põrsas Peppa. Üürgab Peppa ja karjub Albert. Albert vihastas. “Tahan veel seda,” tõi kaasa saamise ajal pahameele. Talle ei sobinud saamise protsess ilmlselt. Albert kujutas ilmselt ette, et temea hoiab oma joogitopsi ja mina kallan talle sinna “veel seda”, aga mina tahtsin miskipärast topsi kindlasti enda kätte võtta ja see päädis siis kahese suure ja valjuhäälse pahameelega. Praeguseks on kõik jälle korras- poisid on hirsipudrust täis topidud ja “veel sellest” enda janu kustutanud. Sätime siin vaikselt õue minema. Eile õhtulk olid poisid õues oma kolm tundi järjest ja kukkusid magama. Enne magamist oli vaja muidugi kõik voldivahed liivast korralikult…
-
Saladustest
See ei ole saladus, et mul on soojad suhted suhkruga. Jahu meeldib ka ning sümpaatseks on aastatega saanud ka pärm. Mulle otsa vaadateski on aru saada, et süüa mulle meeldib. Viimasel ajal on kuidagi aega juurde tekkinud ja olen tegelenud asjadega, mis vahepeal unustusse on vajunud. Küpsetamine on olnud üks neist “asjadest”. Nädala jagu tagasi tegin selle aasta esimest rabarberikooki, uut moodi rabarberikooki. Kui nüüd päris aus olla, siis mulle need traditsioonilised õuna- ja rabarberikoogid ei meeldi. Turgatas pähe üks teine koogiretsept, kohendasin seda veidi ja saigi uutmoodi rabarberikook. Suhkrut oli vähe, tuleb veel teha ja retsepti timmida, aga muidu oli parem kui need klassikalised. See ei ole ka enam…
-
Kui elu annab sulle sidruneid, siis…
Kui elu annab sulle sidruneid, siis tee limonaadi! Kui elu annab sulle juustu, siis tee pizzasaiu! Juhuse tahtel oli mul külmkapis 1kg riivjuustu ja seda peab (!) ju realiseerima kuidagi. Mul reaalselt on nii kahju, kui palju toitu meie peres raisku läheb, ning ilmselt pole meie näol tegemist erandiga. Olin põhimõtteliselt sundseisus, et midagi peab ju selle juustuga tegema. Pool sellest kogusest läkski siis täna ahju. Lapsed igatahes kiitsid heaks ning Annabel ja tema karvased käed muudkui haaravad ühe saia järel teise… Puhas rõõm ainult! Natuke juttu Sassist ka. Sass mängis täna Animal Crossingut ning tuli minu juurde kööki udujuttu ajama ja unistama: toksis helendava ekraani peale 999999999999 ja küsis,…
-
6 liitrit panna cottat ja Albert
Jõuludest kuni tänase päevani on meil “kulunud” ei rohkem ega vähem kui kuus liitrit panna cottat ja tublisti pohlamoosi- nad siin kodus “hingavad” seda sisse. Ma pole ju arvestanud, et koos väikeste poistega kasvavad koos ka nende isud: Albert ja Hagen söövad samuti portsu korraga, et mis see 12 portsjonit koort ja suhkrut siis meil ära ole!? Retsept siis siin. Väike erisus siiski lingitud retseptiga: rummi ei kasuta ning moosina läheb kõige paremini pohl, mis tasakaalustab magusat. Albert tahab ka kõike ja siis ei taha ta mitte midagi ja seda kõike korraga. Albert tahab hirmsasti õue, aga õues olla ta ei taha. Pakkisin siis täna selle kahese riidesse ja viisin…
-
Kiri jõuluvanalt ja infarkti äärel vol….?
Kui ma alguses arvasin, et ainult Kvartali parkla mind infarktile lähemale viib, siis ma vist eksisin. Mina keerasin köögis traditsioonilist hommikuputru kokku ning toas valitses harmooniline vaikus ja rahu, sest Alexander vaatas multikaid, Hagen kakkus kuuselt ehteid küljest ja Albert kooris seina krohvist puhtaks. Imeline! Kui kuusele ehteid tagasi panna pole probleem, siis selle seinaga… Noh, pole need seinad siin teab mis vaatamisväärsus omaette, aga see, mis sinna Albert korraldas, see oli juba… Imeline?! Mul on pilt ka tehtud, aga seda ma siia ei pane- nii piinlik on, et mu lapsed on sellised, kes maja algosadeks lahti üritavad võtta… See ei olnud väike auk, väike tükike…. See oli lahmakas: Aafrika…
-
Piparkoogitaigen- mälestus kooliajast
Mälestus eesti keele õpetajast: piparkoogitaigna retsept. Olime siis ehk 10. või 11. klassis, kui õpetaja Lõhmus jagas meiega oma piparkoogitaigna retsepti. Mul oli siis selline tore raamat nagu “Muumimamma kokaraamat” ning selle tagumised leheküljed olid jäetud enda avastuste talletamiseks. Sinna ma selle siis kirja panin ning igal aastal sealt seda ka teen. Kuna ma seda retsepti ümber kirjutanud ei ole, siis Muumimamma kokaraamat käib minuga kaasas nagu teise mehega piibel. See on maailma kõige parem piparkoogitaigna retsept ning minuga koos elab see edasi aastast aastasse. 1,5 klaasi vett tähendab 300ml ning suhkrut lisan ka hiljem 300g, mitte 300-400g. Ja selles kogu võlu seisnebki. Kui retsepti järgida, siis ei saa midagi…
-
Pariisi õunakook
Lisaks sellele, et ma mitte midagi ei tee, siis võtsin ahjust selle aasta esimese õunakoogi. Seekord siis “Pariisi õunakoogi”. Retsept: Angeelika Kang (raamatust “100 rooga”). Mainin ära, et ma just ei fänna õunakooke, aga see on vist küll üks väheseid, mis mulle meeldib. Ka Annabel ja Sass kiitsid. Annabel sõi lausa kaks tükk ning tema esimese ampsu järel kostus mõnus mõmin. 🙂 Ju siis maitses tõesti. Alberti arvamust küsida ei saa, sest tema magab ja isegi ei aima, et siin all korrusel kooki süüakse. Kurb. Lisan retsepti. Kusjuures, mind nii ärritab, et retseptides on dl ja grammid segamini. Suhkur ja jahu võiks ikka üheselt mõistetavalt kõikides retseptides olla grammides. Ime…