Elu,  Retseptid

Saladustest

See ei ole saladus, et mul on soojad suhted suhkruga. Jahu meeldib ka ning sümpaatseks on aastatega saanud ka pärm. Mulle otsa vaadateski on aru saada, et süüa mulle meeldib. Viimasel ajal on kuidagi aega juurde tekkinud ja olen tegelenud asjadega, mis vahepeal unustusse on vajunud. Küpsetamine on olnud üks neist “asjadest”.

Nädala jagu tagasi tegin selle aasta esimest rabarberikooki, uut moodi rabarberikooki. Kui nüüd päris aus olla, siis mulle need traditsioonilised õuna- ja rabarberikoogid ei meeldi. Turgatas pähe üks teine koogiretsept, kohendasin seda veidi ja saigi uutmoodi rabarberikook. Suhkrut oli vähe, tuleb veel teha ja retsepti timmida, aga muidu oli parem kui need klassikalised.

See ei ole ka enam saladus, et ostan poest tihti allahinnatud tooteid, et need siis kohe kodus realiseerida. Poes oli allahinnatud vahukoort ja siis oli ju kohe kohustus, et peab ostma ja peab midagi sellest tegema. Tegin Birta kooki. Retseptis oli kuidagi vähe seda kreemi ning seetõttu tegin topeltkoguse vahukoorega, sest seda mul ju oli. Olen päris aus ja tunnistan, et seda Brita kooki poleks tulnud, kui vahukoort poleks odav olnud. Ma eriti seda Brita kooki ei fänna, aga kuidagi juhtus nii, et tahaks proovida seda ise teha ning nüüd on see linnuke ka kirjas, et tehtud.

Hinge peal on olnud ka, et peaks tegema popikuid. Kuna mul on mõned munad külmkapis ja piima ka juhuslikult leidub, siis… Annabel tuli koolis koju ja kilkas: ” Oooo, potoopsid!” Annabel on üldse üks tore tegelane, kes leiutab vahepeal uusi sõnasid, sest tal ei ole meeles, kuidas õiget moodi mingit asja nimetatakse või mis sõna peaks kasutama. Vahepeal on päris naljakas, aga kui kohe üles ei kirjuta, siis läheb meelest ära, et mida ta siis täpselt ütles. Annabelile maitsevad popikud väga ning minagi söön neid hea meelega. Maitselt on nad nagu pannkoogid, ainult selle vahega, et ahjus küpsetatud. Idee järgi peaks saama neid ka seest täita, sest nad küpsevad ahjus seest kaunis hõredaks, et kui neile kohe ahjust võttes sisse pritsiks moosi või kondenspiima, siis oleks päris huvitav tulemus.

Selle popikute pildi tegemise juurde käib tore lugu ka. Tahtsin neist sellise kena ja postituskõlbuliku jäädvustuse teha ning mõtlesin õue minna. Astusingi köögi aknast õue, et hakata sättima jne. Kohati olid taustaks Latte sabakarvab, siis jälle linnusitt. Järsku lendas aknast välja Albert, nagu pudrukuul eikusagilt, tema kannul sättis aknalauale oma kintsu juba Hagen ning minu ilusate piltide tegemisel oli kriips peal. Tuleb leppida sellega, mis on….

Tuleb leppida sellega, et kohe on juuni ning mina kütan ikka ahju… Tuleb leppida sellega, et ilusat piltide tegemiseks ei ole alati aega ega võimalust..

Jätke vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.