Lapsed

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Porno ja unistused

    Albertist on saanud päris muhe väike kaaslane, aga Hagen on see, kes suudab Albertit päevas korduvalt endast välja ajada: kisub mänguasjad käest, torgib ja kakub ning Albert on see, kes ei oska ennast muul viisil kaitsta kui ainult karjudes. Hea küll, on olnud ka hetki, kui käed lähevad käiku, aga seda pigem harva. Albert on avastanud herned ning tatsab iga kätte saadud kaunaga kellegi suurema juurde, et see aitaks lahti teha. Täna sai maha külvatud siis ka teine sats herneid. Mustikad juba vaikselt valmivad ning nobedamad on saanud juba suu magusaks teha. Freiku koos Annabeliga näiteks. Pisike peninukk võttis kahe nädalaga juurde 1,6 kg. Tal on seljas veel traksid ja…

  • Albert,  Alexander,  Elu,  Emotsioon,  Hagen,  Lapsed

    Mõtlemiskoht

    “Mõtlemiskoht” oleks justkui pärit karupoeg Puhhi suust, aga see selleks… Mängisime jälle lastega arvuti taga rallit ja juhtus nii nagu poleks pidanud: rooli laba lagunes minu sõrmede all ja nii õnnetult, et seda parandada ei anna. See on Alexanderi rool, tema enda taskuraha eest ostetud ja nüüd on see katki minu pärast… Alexander hakkas aga lohutama, et ma poleks kurb, sest ikka juhtub. See seitsmene poiss lohutas mind, mitte mina teda. See seitsmene lohutas mind, sest mina lõhkusin tema asja… Ja siit siis mõtlemiskoht mulle, kui suur võib olla ühe väikese seitsmese süda… Kuna ma hakkasin seda siin kirjutama eile õhtul ja jätkan nüüd, siis hommikuks on toimunud arenguid: Alexander…

  • Elu,  Emotsioon,  Hagen,  Lapsed

    Lihtne elu ja Freya

    Saage tuttavaks: Freya. Annabel valis nime, Sass ja Lauri kiitsid heaks ja nii ongi. Et nüüd keegi pahaseks ei saaks, siis ütlen, et tegemist on chow laadse kutsikaga, kuigi tegelikult ei ole ta “laadne”, vaid päris, selle väikese vahega, et ta on Eestimaa Loomakaitse Liidu poolt üks neist õnnelikest, kes kutsikavabrikust päästeti. Ma ei teagi, kuidas seda kohta õigesti nimetatakse, on see siis kutsikavabrik, kas tegemist on millerdajaga, ma ei tea… Tean vaid seda, et Freya on pärit kusagilt, kus oli liiga palju koeri ja vähe süüa. Lapsed ei teadnud kutsika tulekust. Ütlesime eile Lauriga, et käime korra linnas ära, et pakk tuli. Annabel oli väikestviisi kuri, et kus me…

  • Elu,  Lapsed

    Niiviisi

    Albert on tänasest ametlikult ka silmakliiniku patsient. Albert on alati valmis minema: tema jaoks tähendab minek siis kas poodi või “tädidega mängima”. See viimane tähendab taastusravi, aga tihtilugu käime hoopis Kliinikumis. Minu “vabad” päevad on sisustatud – haiglast ei saa ma üle ega ümber. Augustis tuleb tagasi minna täiendavateks uuringuteks ja seni peame Albertit ette valmistama protseduurideks. Samal päeval ja ajal tuleb sinna ka üks Alberti vanune tüdruk, et ehk saab Albert temast tuge. Kes aru saanud, siis teab, et Ääbik ei ole koostööaldis, ta vajab kohanemiseks väga palju aega ja kannatust ning tal on kommunikatsiooniprobleemid. Silmaarst oli fantastiline, mul lihtsalt puuduvad sõnad, sest ta sai lõpuks Albertiga jutule ja…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Laupäev ja muu pudi

    “Sa tahtsid ta ära tappa! Ma tean küll! Sa tahtsid ta püksi pista ja ära tappa,” karjus pisarais Alexander ja hoidis pihus oma Siutsut – oma kaisukat. Lõhkusime jälle rallit sõita ja radade valimise vahele tavatseb Alexander Annabeli asjadega sigatseda: topib tagumiku alla õe lõualiigeste jaoks mõeldud soojakotti, loobib tema voodist patju ja hõõrub oma pepuga Annabeli padja otsas ning sõna ei kuula. Lubasin Annabelile, et võib võtta Sassi kaisuka ja selle endale püksi pista. Ülepiiriliselt sõge Alexander oli karistuse äärel: Annabel tormas tema tuppa Siutsu järele ning tagasi tuppa naastes siis juba vennas nuttis. Asja pärast. Pole juba paar õhtut lastega mänginud. Eile olin öösel tööl ja puhkasin kodusest…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Mask

    Kirjutasin eile õhtul ühe postituse ja salvestasin selle mustandina. Seda ma ei avalda, sest seal on puhas emotsioon, puhas mina ise, valus tõde ja alasti kistud reaalsus. See on postitus, kui mask langes eest. Eilne päev oli raske. Albert karjus ja kiskus minus esile kõik. Käisime taastusravil ja edulugu eile ole – kõik on kirjas tegelikult eilses avaldamata postituses. Olime täna taaskord Kliinikumis, arst oli rahul Alberti reieluupeade luustumisega. Tal on luustumishäire, aga hakkab juba ree peale saama. Röntgenis olid nii toredad töötajad, eriti üks noormees, kes oli Albertiga nii nunnu, et mul süda sulas. Albertil ei sulanud midagi, tema nuttis. Tagasiteel autosse mõtlesin, et võtaks talle R-kioskist ühe kõrremahal,…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Märjad jutud

    Lubasin iseendale, et sellest tuleb üks positiivne postitus ja siin ma nüüd siis olen.. Ma püüan leida rõõmu, et poisid on mähkmevabad, ehkki tegelikkuses näeb see välja nii, et kusiseid riideid jagub kõikjale, päriselus haiseb pesukorv uriini järele, trussikuid leiab diivani eest, selle tagant, alt ja pealt. Kusiseid. Kuna nädalavahetus möödus peamiselt pesu menetledes ja koristades, siis juhtus nii, et haarasin magamistoa põrandalt pihku ühed pealtnäha puhtad pisikesed bokserid, arvasin, et ehk need siis kukkusid käe vahelt maha, aga päris kindel ka polnud ning nuusutasin. Jah, ma tean, et vandusin endale, et mitte kunagi enam ei nuusuta ühtegi asja, jah, ma tean. Jah, need olid kusised. Kui loll õpib iseenese…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Mudaköök

    Olen juba korduvalt avaldanud soovi, et poistele oleks vaja mudakööki, aga see mõte ja soov köitsid ainult mind ennast. Üleeile õhtul ajasin välja ketassae, akutrelli ja tikksae ning kõiksugu jääkidest ja juppidest tegin siis poistele mudaköögi. Jah, seda on vaja veel täiendada ning lõpuks tahaks selle ka üle värvida, aga see sobib juba praegu mängimiseks. Kõige rohkem rõõmu tunneb sellest hetkel Sass… Ja mina olen enda üle ikka nii uhke, sest esimest korda elus tegin tööd ketas- ja tikksaega ning poistele näib ka poolik tulemus meeldivat! Ma ei saa mitte midagi sinna parata, et mulle meeldib trimmerdada ja et mind tõmbab pahteldama ja lihvima, saagima ja ehitama. Hübriidnaine. Juhtusin kusagilt…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Üleujutus

    Ilustamata. Eile õhtul mängisin koos Sassi ja Annabeliga ülemisel korrusel arvuti taga rallit, Albert toimetas koos meiega, Lauri käis pesus ning lesis voodil ning Hagen rallis lihtslat ringi. Kell oli siis midagi kümme läbi. Mingil hetkel tormas vinguv Hagen märja pluusikäeisega meie juurde, kakkusime selle tal seljast ja jätkasime igaüks oma tegevusega, ehk siis kolm meist mängisid, Albert vaatas pealt ja Lauri ei teadnud elust midagi. Aeg oli magama minna. Sassil on igal õhtul vaja alati enne magama minekut süüa ning nii ta siis tatsaski kööki ja tuli suure röökimise ja jooksuga üles tagasi. Ka kõige unisemad, vanemad ja apaatsemad liikusid alla nii nagu jalad võtsid. Sass oli selleks ajaks…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Parem klots pihus kui trahheas

    Viimased päevad ja ööd on olnud päris rasked. Albert. Iga kord, kui lasteaiast koju tuleme jagab õpetaja meile päevast ääretult positiivset tagasisidet: poisid on olnud nii tublid, kõik on potti tulnud, suuremaid konflikte pole olnud, teevad kaasa ning magavad ja söövad hästi ja siis me tuleme koju… Eile näiteks oli kodus situatsioon, kus kogu pere oli köögis ning kõik tahtsid midagi. Albert viskas mingil hetkel karjudes põrandale. Kujutage nüüd ette ühte kolmepoolest, kes täiest kõrist üürgab nii, et põrand märg ja tatti voolab. Mingil hetkel tõusis ta püsti ning suure röökimise saatel hakkas ennast juustest kiskuma ja lööma. Võtsin lapse sülle, silitasin ja sügasin selga, püüdsin vaikselt rahustada, et kõik…