Lapsed
-
Kodu peegel- Alexander
Peab paika ütlus, et lapsed on kodu peegel. Alexander on kõige ehendam ja siiram peegeldus minust endast. 6 aastane minimina. Täna oli neil õega vestlus: Alex: ,,Annabel, mis sa õpid?” Annabel: ,,Kirjandust.” Alex: ,,Kir-kiri-kir-andust?” Annabel: ,,Ei, kirjandust.” Alex: ,,Kir-kir KIRJANDUST! Heh-heh. See on nagu tuss! Heheh.” Jämedalt rumal ja ropp, eksole, aga mina kõõksun kõveras naerda. Vedasin endamisi kihla, et see minimina ei teagi, mida tähendab sõna tuss ja mul oli õigus. Alexander arvab, et tuss tähendab meest. No vot siis. Aga kust laps on kuulnud sellist sõna? Kodust. Minu käest. Ennemuiste kasutasin seda sõna sageli, kuid nüüd on see suht unustusse vajunud. Meil üldiselt ei ropendata. Kui midagi pekki…
-
Prostamol UNO ja mardipäev
Telest tuleb söögi alla ja söögi peale Prostamol UNO reklaami: lastele reklaamid jubedalt meeldivad ning eks need ole ka ühed parajad ajuloputajad. Sass vaatas seda reklaami suu lahti ja jäi korrutama, et see on meeste ravim, meeste ravim. Mina ikka, et jah, on küll. Sass muudkui korrutab nagu rikkiläinud grammofon, et meeste ravim ja meeste ravim. Nii oluline, ikkagi meeste ravim- tema on ju ka mees, mis sest, et väike, aga ikkagi! Lõpuks ei pidanud süütenöör enam vastu ja ma lajatasin talle: “On jah meeste ravim! Kui piss hakkab tilkuma, siis tuleb võtta, et ilusasti pissil saaks käia. See rohi laseb pissida ja niisama sortsutamas pole vetsus vaja käia! Meestel…
-
Veroonika
Olin kindel, et meie ellu ei lisandu mitte ühtegi naist. Olin kindel, et mina saan olla see üks ja ainus alfaemane, aga elu tahtis teisiti. Pean pereelu toimimise nimel aktsepteerima isendit nimega Veroonika ning temaga ma võistelda ei suuda ei omaduste ega väljanägemise poolest. Meestele ju suured isendid meeldivad ja Veroonika on suur, kiire ja võimas. Piinlik tunnistada, aga mulle meeldib ta ka. Veroonika on siis meie temperamentne ja suure südamega (3,6l) auto. Sõitsime eile maalt koju ja Alexander küsis, miks meie autol nime ei ole. Ta teab väga hästi, mis on auto mark ja puha, aga vot, miks ei ole nime nii nagu meil kõigil. Ei osanudki midagi talle…
-
Kuidas külvad, nõnda lõikad… Uhkust alla surudes.
Ma nüüd ei teagi, kas sellistest asjadest tohiks siin rääkida, mine sa tea, kuidas keegi jälle aru saab või mis sellele siis järgneb. Aga noh, iga inimene loeb nagunii siit välja täpselt seda, mida ta ootab ja tahab lugeda. Kusjuures, lugejaid on üllatavalt palju…. Ma tänan! Seda enam peaks ju vaatama, et mida ja kuidas ning kellele. Siinkohal kustutasin terve lõigu tänutunnet ja emotsiooni, mida üks inimene täna meile kinkis. Ma ei saa seda filtrita jagada.. Nii kurb. Võin vaid öelda, et mida külvad, seda lõikad ja vahel tuleb iseenda uhkus maha suruda… Lihtsalt, olles lahke, tuleb lahkus ka sinu juurde, olles hea, leiab headus lõpuks ka sinu. Nii on.…
-
Usaldus
Ma ei tohiks sellest rääkida, aga ometigi tahan jagada. Eks ma endale hakkan nüüd sellega auku kaevama, aga no, mis teha… Selleks kulus liialdatuna tervelt sada aastat, et leida endale see õige hambaarst, see õige, keda usaldad ja keda ei karda. Hambaarsti juurde minek on olnud lapsepõlvest saadik nii ebameeldiv ja halb kogemus, mille põhiliseks põhjuseks oli alati see, et haiget tehti. Hambaarstid on vist nagu günekoloogidki, kelle juurde minnakse alles suures hädas. Julgen öelda, et “minu” hambaarst on parim. Jah, ta tegutseb siin kolkas, aga tal on kabinet ka suurlinna paneelmajas. Nüüd olen ligi 5 aastat tema juures käinud ja tõenäoliselt käin surmani. Esimene hambaarst, kelle juurde ma ei…
-
Mis valu sul on?
Ma ei saa aru paljudest asjadest… Näiteks ei saa ma aru, kuidas on võimalik ennast kohe hommikul käima tõmmata. Albertil ja Hagenil pole probleemi: üks situb ennast kohe, kui silmad lahti saavad, täis ning teine tõmbab mööda tuba ringi nagu torpeedo. Olen juba vana inimene ja reaalselt ei jõua ei vaimselt ega füüsiliselt neile järele. Minu eesmärgiks on garanteerida, et päeva lõpuks lapsed elus oleks. Reaalselt ei saa aru, mis valu on hommikul ühe esimese asjana kusagilt endale komm hankida ja selle kallal metslase moodi vägivallatseda seni, kuni pakend järele annab. Hagen lutsis pakendi tühjaks, mina kakkusin selle “iiiiiiiii” kriiske saatel ära ja lennutasin mitte just kõige graatsilisemate liigutustega prügikasti.…
-
Läheb hullemaks
Miks ma kirjutan nii negatiivselt, kas kõik on ikka korras? Tänan küsimast! Ei ole korras ja läheb järjest hullemaks. Tänane öö oli pehmelt öeldes äge: kella järgi ärkasin kõigest 6 korda ning enda mäletamist mööda istusin näiteks kella kahest neljani üleval: feissbuuk, insta, tik-tok… Lisaks sellele siis veel 5 ärkamist- sellised lihtsamad. Panin öösel näiteks pesu pesema: ei, ma ei lülitanud vaid masinat käima vaid korjasin musti riideid mööda elamist kokku… Ikka täismäng! Alexander jäi täna lasteaeda viimata, sest ma ei jõudnud. Oleks võinud ju ikka ennast voodist välja sundida, aga ei suutnud. Võtsin juba ennetavalt äratuskellagi öösel maha. Albert röökis täsituuridel öösel paaril korral ja see ajas üles Hageni.…
-
Haistmine ja alpi kann
Mul on mingi värk lõhnade tundmisega. Tegelikult on see probleem olnud terve elu, aga viimasel ajal on hakanud intensiivistuma. Olen ülitundlik kõigele, mis lõhnab, haiseb, lehkab. Albertit ootama jäädes ei kannatanud ma enam näiteks hakkliha praadimise haisu ja see on siiani nii. Võin kilomeetrite, ok, liialdan, kaugusele tunda, et keegi suitsetab või kusagilt on liginemas keegi, kes pole ammu pükse pesnud. Käisin täna poes ning tundsin juba ukselt, et asi on hapu: keegi siin poes pole pesemas käinud ning kae õudu, mul oli au olla järjekorras tema sabas. Hea küll, ta oli suht leebe näide pissi ja mustuse lõhnade segunemisest lisaks juurde veel sörtsuke higi. Leebe, aga minu jaoks kaugele…
-
Albert 2!
Palju õnne mu armas Albert! Palju õnne mu kohutav kahene! Palju õnne mu pisike! Täiesti uskumatu, aga see pisike kahene sai täna täitsa aru, et see päev on tema: ta nautis külalisi, tähelepanu, kingitusi. Albert oli sõiduvees. Üle kõige nautis vist Albert küünalde puhumist- ta on seda korduvalt ju pealt vaadanud ning nüüd oli tal see võimalus. Päris enda tort, päris enda küünlad ja tema oli kogu päeva staar. Albert on tegelikult suur kisakõri, aga täna oli meil kodus hoopis teistsugune poiss: rõõmus, muhe. …noh, hommikul ta selline ei olnud, aga päev vajas harjumist. Alguses ei saa vedama, siis jällegi pidama. Albert röökis hommikul nagu ikka: küll ajas Hagen närvi,…
-
Standardid
Leegin mööda elamist ringi ja mind saadab hais, mis meenutab okset. Ei saa aru, kust see küll tuleb, aga kõikjale, kuhu lähen mina, seal on ka hais. Kõhutõbe meie majas olla ei tohiks ning mõte hakata pärast söömist oksendamist esile kutsuma on ka jäänud ainult mõtteks. Pealegi, ma ei ole veel täna ise söönudki… Mis seal siis ikka: lõpuks tuli meelde, et Hagen lasi väikese lonksu okset minu särgi peale. Täpselt kaeluse äärde- sinna silmad ei küündi, sest lott jääb ette. Lõualott. See ei olnud isegi okse vaid lihsalt selline väike lonksuke maosisaldist, mis haises lihtsalt nii, nagu oleks orav mulle loti vahele ära lõpnud. Seda, kuidas lõpnud orav haiseb,…