Emotsioon
-
Jumal, päkapikud, puder ja teadagi mis…
Täna räägin teile jumalast ja päkapikkudest ja kindlasti ka sellest, kuidas tänane hommik algas jälle käsipidi sita sees. Jah, härra Hagen isiklikult oli ennast jälle kuklani täis istunud. Okei, kuklani tõmbasin mina ta kokku, kui body üritasin seljast sikutada. Igatahes sai ta jälle ennast duśśi all oimetuks karjuda. Karjus ja värises. Praegu on härra kuiv, rõõmus ja rahul. Hakkan vaikselt ennast sättima pudrulainele. Hageni ja Alberti lemmikuks on riisihelbepuder. Võiga. Ma pole kunagi lastele putru moosiga pakkunud, tundub kuidagi võõras- mina näiteks olen söönud lapsepõlves alati putrusid võiga, välja arvatud tatrapuder, mis on imeline ka hapukoorega. Ja teinekord on kaerahelbepuder ka hapukoorega päris mõnus. Piima kulub meil teadupärast ohtrasti, eks…
-
Piparkoogitaigen- mälestus kooliajast
Mälestus eesti keele õpetajast: piparkoogitaigna retsept. Olime siis ehk 10. või 11. klassis, kui õpetaja Lõhmus jagas meiega oma piparkoogitaigna retsepti. Mul oli siis selline tore raamat nagu “Muumimamma kokaraamat” ning selle tagumised leheküljed olid jäetud enda avastuste talletamiseks. Sinna ma selle siis kirja panin ning igal aastal sealt seda ka teen. Kuna ma seda retsepti ümber kirjutanud ei ole, siis Muumimamma kokaraamat käib minuga kaasas nagu teise mehega piibel. See on maailma kõige parem piparkoogitaigna retsept ning minuga koos elab see edasi aastast aastasse. 1,5 klaasi vett tähendab 300ml ning suhkrut lisan ka hiljem 300g, mitte 300-400g. Ja selles kogu võlu seisnebki. Kui retsepti järgida, siis ei saa midagi…
-
Albert laulab ja röögib
Tavaline hommik ongi selline. Alexander on veel pildilt puudu, aga reaalsus ongi selline, et nad kõik on minu juures voodis. Albert on hakanud laulma: omas keeles, aga viis on täiesti olemas. Nüüd ongi nii, et üks kahest, kas ta parasjagu joriseb mingit viisijuppi või siis röögib- tal ongi laias laastus kaks äärmust, ta ongi must või valge. Hagen on jällegi vanarahu ise- üks kõige muhedamaid noormehi meie majas. Käisin eile ühe projekt raames kodust väljas ning õhtul koju tulles ootasid mind ees rõõmsad lapsed ja röökiv Albert. Ta lihtsalt karjus kõigi ja kõige peale. Lihtsalt, nii suur rõõm oli koju tulla ja olla. Ma olin nii väsinud, et ei suutnud…
-
Hambutus, jõulud ja islam
Tõmbasin eile lapsel hamba välja. Lihtsalt võtsin oma jämedate trummipulkadega kinni ja tõstsin selle välja- ei mingit loksutamist ega murdmist. Ta oli ise juba igemesse verevalumi endale hõõrunud ning pidasin paremaks selle olukorra kiirelt lõpetada. Ütlesin talle, et ma ainult korra vaatan… Järgmisel hetkel oli hammas minu sõrmede vahel ja Sass jooksis mööda maja ringi udupasun üürgamas. Isegi verd ei jooksnud, aga Sass karjus nagu pöörane, ja küsis nagu rikkiläinud grammofon: “Miks sa seda tegid? Miks? Miks sa seda tegid? Miks?…” Pärast oli õele tunnistanud, et tegelikult ei olnud üldse valus, aga eks ta sai haiget, et kuidas võis ilma läbirääkimata sedasi temaga toimetada. Mina olen lihtsalt kurb, et minu…
-
Mida ma siis üldse oskan?
Mida ma siis üldse oskan? Tehnilisest võtmest vaadatuna ei oskagi ma hästi teha mitte midagi. Natuke seda ja natuke toda ja ongi kõik. Need mõtted tekkisid lihtsalt Märt Avandi monotükki vaadates. Märt rääkis, kuidas ta mitte midagi tegelikult teha ei oska ning hakkasingi siis mõtlema, mida mina oskan- mitte midagi. Lapsi oskan teha, nemad on mul päris hästi välja kukkunud. Härra Hagen on ametlikult 10 kuud vana ja teeb silmad ette oma vanematele vendadele-õele: ta oskab juba ennast mõningate sõnade näol verbaalselt väljendada ning ta pea-aegu kõnnib. Esialgu on ta meie nähes teinud 4 iseseisvat sammu küpsisele toetudes, aga seda iseseisvust lisandub päevadega. Albert hakkas kõndima näiteks 1,4 aastasena. Hagen…
-
Kodu peegel- Alexander
Peab paika ütlus, et lapsed on kodu peegel. Alexander on kõige ehendam ja siiram peegeldus minust endast. 6 aastane minimina. Täna oli neil õega vestlus: Alex: ,,Annabel, mis sa õpid?” Annabel: ,,Kirjandust.” Alex: ,,Kir-kiri-kir-andust?” Annabel: ,,Ei, kirjandust.” Alex: ,,Kir-kir KIRJANDUST! Heh-heh. See on nagu tuss! Heheh.” Jämedalt rumal ja ropp, eksole, aga mina kõõksun kõveras naerda. Vedasin endamisi kihla, et see minimina ei teagi, mida tähendab sõna tuss ja mul oli õigus. Alexander arvab, et tuss tähendab meest. No vot siis. Aga kust laps on kuulnud sellist sõna? Kodust. Minu käest. Ennemuiste kasutasin seda sõna sageli, kuid nüüd on see suht unustusse vajunud. Meil üldiselt ei ropendata. Kui midagi pekki…
-
Prostamol UNO ja mardipäev
Telest tuleb söögi alla ja söögi peale Prostamol UNO reklaami: lastele reklaamid jubedalt meeldivad ning eks need ole ka ühed parajad ajuloputajad. Sass vaatas seda reklaami suu lahti ja jäi korrutama, et see on meeste ravim, meeste ravim. Mina ikka, et jah, on küll. Sass muudkui korrutab nagu rikkiläinud grammofon, et meeste ravim ja meeste ravim. Nii oluline, ikkagi meeste ravim- tema on ju ka mees, mis sest, et väike, aga ikkagi! Lõpuks ei pidanud süütenöör enam vastu ja ma lajatasin talle: “On jah meeste ravim! Kui piss hakkab tilkuma, siis tuleb võtta, et ilusasti pissil saaks käia. See rohi laseb pissida ja niisama sortsutamas pole vetsus vaja käia! Meestel…
-
Kuidas külvad, nõnda lõikad… Uhkust alla surudes.
Ma nüüd ei teagi, kas sellistest asjadest tohiks siin rääkida, mine sa tea, kuidas keegi jälle aru saab või mis sellele siis järgneb. Aga noh, iga inimene loeb nagunii siit välja täpselt seda, mida ta ootab ja tahab lugeda. Kusjuures, lugejaid on üllatavalt palju…. Ma tänan! Seda enam peaks ju vaatama, et mida ja kuidas ning kellele. Siinkohal kustutasin terve lõigu tänutunnet ja emotsiooni, mida üks inimene täna meile kinkis. Ma ei saa seda filtrita jagada.. Nii kurb. Võin vaid öelda, et mida külvad, seda lõikad ja vahel tuleb iseenda uhkus maha suruda… Lihtsalt, olles lahke, tuleb lahkus ka sinu juurde, olles hea, leiab headus lõpuks ka sinu. Nii on.…
-
Siis, kui sind üle lastakse…
Ma ei saa aru, mis inimestel viga on: elementaarne oskus suhelda puudub. Mind on lastud korduvalt üle, lõdva randmega kohe ja nii, et tekib selline emotsioon, et ise ka enam aru ei saa. Tegime suvel remonti ning koos sellega tuli ka väikeseid elektritöid teha. Meil oli varasemalt üks kontakt, kes rääkis millalgi suure suuga, et tema oskab kõike teha: kohe nii kõva vend, et kapist ei pea voolu välja lülitama, et tema oskab kohe särisevate juhtmetega tööd teha. Terasmees. Sai siis sellele terasmehele kirjutatud ja küsitud, kas ta saaks tulla jne. Ma ei kirjutanud talle mingisus´gust ilukirjanduslikku juttu-konkreetne küsimus, mis ootas vastust. See oli siis suvel, vastust ootan tänaseni. Kohe…
-
Ventileerin
Täna on parem, palju parem: Jane ja Tiina käisid külas. Kes veel ei tea, siis nemad on meie naabrinaised. Ei, nad ei ela koos, aga nad on ikkagi meie naabrid. Sai teed joodud ja ventileeritud. Palju kergem hakkas. Olen ammu mõelnud sellele postitusele: nii palju mõtteid ja emotsioone. Siit see tuleb… Ma ei vabanda kellegi ees, kui teen haiget või kui ütlen midagi, mis teie arusaamade ja südametunnistusega kokku ei käi. Covid-19 kriis tervishoidus on kestnud juba tõusude ja mõõnadega üle kuusesaja päeva. Kõigil vaktsineerimisealistel on olnud võimalus minna ja teha endale vastavalt siis vaktsiinile kas üks või kaks süsti. Ahjaa, Covid-19 pole olemas, vaktsiin on mürk ning maakera on…