Ventileerin

Täna on parem, palju parem: Jane ja Tiina käisid külas. Kes veel ei tea, siis nemad on meie naabrinaised. Ei, nad ei ela koos, aga nad on ikkagi meie naabrid. Sai teed joodud ja ventileeritud. Palju kergem hakkas. Olen ammu mõelnud sellele postitusele: nii palju mõtteid ja emotsioone. Siit see tuleb… Ma ei vabanda kellegi ees, kui teen haiget või kui ütlen midagi, mis teie arusaamade ja südametunnistusega kokku ei käi.

Covid-19 kriis tervishoidus on kestnud juba tõusude ja mõõnadega üle kuusesaja päeva. Kõigil vaktsineerimisealistel on olnud võimalus minna ja teha endale vastavalt siis vaktsiinile kas üks või kaks süsti. Ahjaa, Covid-19 pole olemas, vaktsiin on mürk ning maakera on lapik. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas inimesed ei saa aru. Vaktsineerimata inimesed ajavad taga oma õiguseid, aga unustatakse, et õigustega käivad kaasas vastutus ja kohustused.

Inimene on vaktsiinivastane? Hästi, aga ole siis inimene ja loobu haigestudes ka haiglaravist. Tasakaalusta! Kommentaariumites halvustatakse, mõnitatakse, naeruvääristatakse meie arste, teadlaseid, aga järgmisel hetkel soovitakse neilt ometi abi, sest neil on õigus haiglaravile. Kõik ei ole must ja valge, kõik vaktsiinivastased ei ole sellised, nagu eelpool kirjeldatud, aga lihtsalt, kõige eredamad ja kõige valusamad näited. Plaanilist ravi piiratakse, et võimaldada vaktsineerimata patsientidele haiglaravi, sest nad on vabad otsustama- neil on õigus loobuda pakutavast vaktsiinist, neil on õigus kõikidele hüvedele ja teenustele. Neil on õigus kõigele. Nad tahavad saada, annavad endast häälekalt märku.

Me ei diskrimineeri, aga ometi me siiski teeme seda… Sa annad oma panuse nende sutsude näol, et hoida ennast ja kaitsta teisi, aga ometigi lükatakse lõpuks sind kõrvale… Inimene, kes on oodanud aasta liigese endoproteesimise järjekorras ei nõua häälekalt oma õigust ravile, õigust täisväärtuslikule elule. Oled kannatanud aastaid, kannata nüüd veel, võta oma valuvaigisteid edasi ja oota oma aega, sest me ei tohi ühiskonda lõhestada ja valida keda ravida ning keda mitte….

See teema ajab mind alati nii põlema: ventileerin nii, et pea hakkab ringi käima ning vererõhk tõuseb kõrgustesse. Valistsus on ka kuradima mannetu: ei saa käskida, ei saa keelata, sest see tekitab inimestes trotsi, rikub põhiõiguseid…. Oi, oi… Keerake kaubandus kinni: ostukeskuste ustele kontroll: vaktsineerimistõendi ja maskiga saab sisse, teised jäävad ukse taha; vaktsineerimata vanemate lapsed lasteaeda ja kooli ei pääse. Tehke ometi võimalikult ebamugavaks vaktsineerimata eksisteerimine. Nälga ei jää keegi: Selver jõuab kullerite näol praktiliselt igasse Eestimaa nurka… Aga, ei saa, tuleb suunalvalt inimesi müksata. Kuulake väga informatiivset ja harivat saatelõiku vaktsineerimata inimeste motiveerimisest. Idee järgi võiks siis olla personaalset lähenemist rohkem ja suunavat nügimist…. Kordan: kriis on kestnud lainetena tervishoius üle kuuesaja päeva. Kaua me siin sõbralikult müksutame: kas see aeg ei võik olla juba ümber? Intensiivravi voodikohad on hõivanud mittevaktsineeritud koroonahaiged…. Meditsiinisüsteem töötab oma võimete piiril ja ikkagi võiks veel sõbralikult inimesi vaktsineerima suunata. Päriselt?!?

Valitsus on oma tegemata jätmisega lõhestanud ühiskonna seades prioriteetseteks hoopis hoolimatud ja isekad. Jah. Isekad. Nende isekate ravimise peale kulub tohutu ressurss, sest neil on õigus… Igal lapsel on õigus kodule, soojale kõhutäiele, armastavatele vanematele- ometigi kõigil seda ei ole.

Alexanderi lasteaiarühmas käib üks laps, kelle ema “paugutas” kevadel kusagil kinnises foorumis, et tema ei ole kunagi käsi desonud ega ühestki piirangust kinni pidanud, sest see kõik on väljamõeldis, vaadake Youtube videosid… No, mis ma nüüd siis kosta oskan? Jõuetuks teeb…

Meil oli Albert beebist peale pidevalt haige. Selleks, et väetimad saaksid olla hoitud, on vaja, et teised oleks ümberringi vaktsineeritud. Ei saa nii, et ainult mina ja maailm, fa-fa-faaaa. Hoian ja hoolin ning siis tuleb keegi, tõstab näpud püsti ja sülitab kõige hea peale: meie arstide ja meedikute tänuväärse töö, meie teadlaste panusele…. ja sinu kristallkarp on katki, sest tal on õigus valida… Ja kannatavad nõrgemad.

Keegi käis sellise toreda mõttevälgatuse välja, et nõrgemad ühiskonnaliikmed võiks üldse isoleerida… Et peidame keldrisse? Kõik tahavad elada… Ela ise ja lase teisel ka elada, sõna otseses mõttes.

Teate, mina ka ei taha. Paljusid asju ei taha, aga ometigi ma teen neid. Ma ei taha süüa teha. Ma vihkan söögitegemist, aga ometigi, laste pärast…. Luban igal hommikul, et täna süüa ei tee, aga siis läheb jälle süda haledaks.