Elu
-
Hukkamõist
Mäletan, et olen hukkamõistvalt suhtunud lapsevanematesse, kelle lastel on küünealused mustad. Ei, ma pole kaugeltki ainukene, kes arvab, et mis vanemad need sellised on, et laps on MUST. Ei, laps ei ole must, küünealused on mustad ja see ei tähenda, et elatakse kusagil sigalas, muldpõrandaga onnis… Eks omad vitsad peksavad ja nüüd mõistan, et väikesed räpased sõrmekesed on lihtsalt tegusa lapse omad. Täna on olnud imeline päev, kus poisid on suurema osa ajast toimetanud õues. Ilm on olnud soodne ning kõik on täna kuidagi hästi olnud. Albert on olnud heatujuline ja suuremat kisa ja karjumist polegi olnud. Mina käisin täna ju hommikupoole sõidus ning koju tagasi tulles olid kõik toimekad…
-
Kaltsukott
… hooaeg sai avatud ning kui eile läks juba saladuste avaldamiseks, siis jätkan. Ma pole ammu kaltsukasse saanud. Kaltsuka all pean silmas Valkas olevat R.D.A. kauplust. Vanasti (loe: enne COVID-19 aega) oli see kasutatud riiete pood läbi hoone kahe korruse. Esimesel korrusel olid sihukesed ok riided ja teisel korrusel siis premium kaup. Nüüd on poest järel siis üks korrus ja seal on siis kasutatud riided Inglismaalt. Kvaliteet on seinast seina, aga jämedalt ja üldistatuna saab öelda, et hinnad on jäänud endiselt madalaks. Lisaks riietele ostsin sealt “põrsa kotis”, ehk siis kasutatud Monopoli lauamängu juniorite versiooni. Karp oli elu näinud, korralikult kinni teibitud ning sisse piiluda ei saanud. Mul on kliendikaart…
-
Saladustest
See ei ole saladus, et mul on soojad suhted suhkruga. Jahu meeldib ka ning sümpaatseks on aastatega saanud ka pärm. Mulle otsa vaadateski on aru saada, et süüa mulle meeldib. Viimasel ajal on kuidagi aega juurde tekkinud ja olen tegelenud asjadega, mis vahepeal unustusse on vajunud. Küpsetamine on olnud üks neist “asjadest”. Nädala jagu tagasi tegin selle aasta esimest rabarberikooki, uut moodi rabarberikooki. Kui nüüd päris aus olla, siis mulle need traditsioonilised õuna- ja rabarberikoogid ei meeldi. Turgatas pähe üks teine koogiretsept, kohendasin seda veidi ja saigi uutmoodi rabarberikook. Suhkrut oli vähe, tuleb veel teha ja retsepti timmida, aga muidu oli parem kui need klassikalised. See ei ole ka enam…
-
Hull ja see hullem
Kõik päevad ei ole vennad, aga sarnaselt hullud on nad küll. Eriti viimasel ajal. Mul on tunne, et ma ei liigu piisavalt kiiresti ja ma ei jõua korraga kõikidesse kohtadesse, kus ma parasjagu olema peaks. Minu arvates on kõige hullemas vanuses praegu meie Hagen- jalad on all, aga mõistust ei ole. Hagen on 1,4 aastane igiliikur… Ma võiks ju arvata, et mul on arvestatav kogemus lapsevanemana olemas, aga ikka suudan üllatuda. Käsi südamel, mitte ükski laps pole olnud selline naaskel nagu Hagen. Nüüd on ta avastanud ahju tuhaluugi ning käib seal tuhka kaevamas. Ta ronib tooli peale ja sealt lauale ning saab kätte kõik, mida üks väike hing ihkab. Hagen…
-
Keelamine ei ole lahendus
Keelamine ei ole lahendus? Pikemas perspektiivis küll, aga keelamine on esimene samm. Ei tohi, ära tee! Kaua sa jõuad korrutada? Üks kena pilt Hagenist ka vahele. Ma päevast päeva korrutan, et ära tee, ei tohi, ära mine, ära võta. Sinna juurde käib väike selgitustöö ka ikka, et ära võta, venna oma; ära tee, katki läheb/ai-ai saad jne. Nagu viiks läbi koolitust, mida tohib ja miks ja mida ei tohi ning miks. Lapsed on väikesed, eks see impulss ja kihk on suurem, et minna ja teha, katsuda piire. Kui kaugele saame täiskasvanutena minna, et kombata piiridest üle, raamidest välja? Kas millalgi saabub taluvuspiiri/ hea maitse sein ette ja sealt enam edasi…
-
Kevadkool 2022
Märgilise tähtsusega päev. Täna ja eile toimus Kevadkool, mis minule ja nii mõnele teiselegi tähendas kooli lõppu. Nüüd on jäänud kaitsmine ja ongi kõik. Kõik. Ma olen täna kuidagi nii tühi ja nii väsinud, et ei oska enam kirjutadagi. Öelda tahaks, aga kirja panna ei suuda- sõnadest jääb väheseks ja sõnu ei ole. Eks ma pole paljut suutnud veel ise läbi seedida. Ma selline pikatoimeline, kes vajab aega, et jõuda arusaamisele, jõuda selgusele. Mõtlesin, mis võiks olla pildi pealkiri. Ikkagi märgilise tähtsusega päev, olulisem kui emadepäev või nii. Ütleme siis nii, et pildi pealkiri võiks olla: “Mina ja kurikuseja Milo”. Mul on täna see kusemine teemaks. Minul on põiega hästi,…
-
Pilguheit
Üks hullumeelne hommikupoolik. Kõik algas nagu alati: Axel oli lasteaias, Annabel koolis, Lauri tööl ning mina kahe väikese poisiga kodus. Ärkasime hilja (loe: Hagen möllas juba enne kukke ja koitu oma voodis, aga mina ja Albert magasime kaua, kui seda saab magamiseks nimetada). Hagen oli suutnud kilkamise ja rööveldamise vahepeal tapeeti seina pealt maha koorida… Selle ma liimisin tagasi ning kahju on küll olemas, aga see on väike ja täiesti üleelatav. Mingil hetkel otsustasin, et nüüd on aeg õue minna ja kasvuhoone lahti teha. Lahti tegemisega ma ei piirdunud ning kallasin ühe hooga ka kaks kastekannu veest tühjaks. Tuppa jõudes oli Hagen ennast täis sittunud ning sügas tagumikku. Tal on…
-
Kõrini
Pole ammu kirjutanud, ei taha, ei oska, ei suuda, ei saa. Nüüd on kirjutamiseks parajalt põhjust ja ainest ka. Viimasel ajal öösiti toimub mingi räme karjumine. Kui muidu karjuti üksi, siis nüüd röögitakse suisa kahel häälel ja siis kordamööda. Albert ja Hagen. Hagen karjub, sest tal tuleb keset ööd tahtmine saada kaissu. Saab ka. Siis karjub Hagen seepärast, et Albert ajas ta oma karjumisega üles ning siis karjuvad nad kooris ja eraldi. Et üks ajab oma röögatusega üles Hageni ja magab edasi ja siis Hagen röögib ise edasi. Siis mingi hetk saab Hagenil öösel magamisest villand ja ta hakkab kõva häälega juttu ajama ja puristama, peksab jalgadega ja lõpuks üritab…
-
Kuidas ma Alexanderi pea-aegu nutma ajasin
Täna oli see imeline päev, kui olin sunnitud ennast kokku pakkima ja linna sõitma, sest töö tahtis köitmist ja kantseleisse viimist. Linnast tagasi tulles tekkis mõte, et ostaks Alexanderile uue ratta. Meil millalgi oli see teemaks kodus, aga siis kadus laualt, sest Lauri põrgatas mõtet, et kingiks talle selle hoopis sünnipäevaks. Ma ei tea, sünnipäev on alles augusti lõpus, aga uue rattaga saaks ju mõnusasti kilomeetreid koguda juba praegu. Nii siis oligi, et uus ratas tuli linnast koos minuga koju. Alexanderile nii väga meeldib rattaga sõita, et mul pole üldse kahju. Tema eelmine ratas tuleb nüüd väikeseid poisse ootama sättida, et saaksid nemadki sellest veel rõõmu. Igatahes, tulin linnast, lumesadu,…
-
Jänes Juss ja gripp.
Ma pole mitte kunagi nii vastumeelselt mune värvinud kui sel aastal. Sihuke täiesti vastumeelne tegevus, aga kuna lasteaias söödetakse lastele seda püha ette ja taha, siis oli vaja ju. Annabel tahtis ka mune värvida ning Sass sügeles jänese järele. See kord oli siis lastele aardejaht ning jänes Jussi poolt saadetud ülesannete täitmine, mis viis lõpuks siis aardeni. Jänes Juss vaatas nende toimetamist akna tagant 38.6 palavikuga pealt. Pildid klõpsis Annabel isiklikult. Eile hilisõhtul kirjutas jänes neile kirja ja vorpis vihjeid teha, lisaks see paljaste säärtega õues silkamine ning vihjete peitmine. Taskulambivalgel muidugi. Ühe vihje riputasin purgi sees neile õunapuu otsa nii, et tuli ronida, aga lastele nii väga meeldis ja…