Emotsioon
-
Kevadkool 2022
Märgilise tähtsusega päev. Täna ja eile toimus Kevadkool, mis minule ja nii mõnele teiselegi tähendas kooli lõppu. Nüüd on jäänud kaitsmine ja ongi kõik. Kõik. Ma olen täna kuidagi nii tühi ja nii väsinud, et ei oska enam kirjutadagi. Öelda tahaks, aga kirja panna ei suuda- sõnadest jääb väheseks ja sõnu ei ole. Eks ma pole paljut suutnud veel ise läbi seedida. Ma selline pikatoimeline, kes vajab aega, et jõuda arusaamisele, jõuda selgusele. Mõtlesin, mis võiks olla pildi pealkiri. Ikkagi märgilise tähtsusega päev, olulisem kui emadepäev või nii. Ütleme siis nii, et pildi pealkiri võiks olla: “Mina ja kurikuseja Milo”. Mul on täna see kusemine teemaks. Minul on põiega hästi,…
-
Kõrini
Pole ammu kirjutanud, ei taha, ei oska, ei suuda, ei saa. Nüüd on kirjutamiseks parajalt põhjust ja ainest ka. Viimasel ajal öösiti toimub mingi räme karjumine. Kui muidu karjuti üksi, siis nüüd röögitakse suisa kahel häälel ja siis kordamööda. Albert ja Hagen. Hagen karjub, sest tal tuleb keset ööd tahtmine saada kaissu. Saab ka. Siis karjub Hagen seepärast, et Albert ajas ta oma karjumisega üles ning siis karjuvad nad kooris ja eraldi. Et üks ajab oma röögatusega üles Hageni ja magab edasi ja siis Hagen röögib ise edasi. Siis mingi hetk saab Hagenil öösel magamisest villand ja ta hakkab kõva häälega juttu ajama ja puristama, peksab jalgadega ja lõpuks üritab…
-
Kuidas ma Alexanderi pea-aegu nutma ajasin
Täna oli see imeline päev, kui olin sunnitud ennast kokku pakkima ja linna sõitma, sest töö tahtis köitmist ja kantseleisse viimist. Linnast tagasi tulles tekkis mõte, et ostaks Alexanderile uue ratta. Meil millalgi oli see teemaks kodus, aga siis kadus laualt, sest Lauri põrgatas mõtet, et kingiks talle selle hoopis sünnipäevaks. Ma ei tea, sünnipäev on alles augusti lõpus, aga uue rattaga saaks ju mõnusasti kilomeetreid koguda juba praegu. Nii siis oligi, et uus ratas tuli linnast koos minuga koju. Alexanderile nii väga meeldib rattaga sõita, et mul pole üldse kahju. Tema eelmine ratas tuleb nüüd väikeseid poisse ootama sättida, et saaksid nemadki sellest veel rõõmu. Igatahes, tulin linnast, lumesadu,…
-
Jänes Juss ja gripp.
Ma pole mitte kunagi nii vastumeelselt mune värvinud kui sel aastal. Sihuke täiesti vastumeelne tegevus, aga kuna lasteaias söödetakse lastele seda püha ette ja taha, siis oli vaja ju. Annabel tahtis ka mune värvida ning Sass sügeles jänese järele. See kord oli siis lastele aardejaht ning jänes Jussi poolt saadetud ülesannete täitmine, mis viis lõpuks siis aardeni. Jänes Juss vaatas nende toimetamist akna tagant 38.6 palavikuga pealt. Pildid klõpsis Annabel isiklikult. Eile hilisõhtul kirjutas jänes neile kirja ja vorpis vihjeid teha, lisaks see paljaste säärtega õues silkamine ning vihjete peitmine. Taskulambivalgel muidugi. Ühe vihje riputasin purgi sees neile õunapuu otsa nii, et tuli ronida, aga lastele nii väga meeldis ja…
-
Elufilosoofia
See postitus ei ole ajendatud mitte millegist. See postitus on lihtsalt minu elufilosoofiast ja kõigest sellest, mis tekitab minus tugevaid tundeid. Võibolla olen aastatega nii palju väsinud, et ma ei viitsi enam pingutada, et olla keegi, kes ma ei ole. Ma pole seda olnud vist kunagi, aga see-eest olen ise korduvalt langenud selliste inimeste võrku. Korduvalt, eksole. Öeldakse küll, et ühe reha otsa mitu korda ei astu, aga ikka astun. Tark pidavt õppima teiste, loll iseenese vigadest- selle skaala järgi olen ma küll ikka maksimaalselt loll. Minus teikivad sügavad tunded inimeste vastu, kes teisi ära kasutavad. Minu elufilosoofia ütleb, et anna ja sulle antakse. Noh, ma annan, hea meelega jagan,…
-
Pealkirjata
Alustuseks midagi ilusat: pildid on ilusad. Meil on kooli juures madalseikluspark ja Alexanderile meeldib seal kohutavalt ronimas käia. Noh, kodust kiviga visata ja tegelikult suisa lust, et meil selline võimalus seal käia just täpselt siis, kui hing ihkab ja tahtmine peale tuleb. Väikesed poisid on veel liiga väikesed, aga usun, et Hagenile meeldiks seal suuremana ka turnida. Alexander ja Hagen on hästi sarnased ja oskavad elu nautida. Hagen tunneb näiteks huvi juba jooksuratta vastu ja tegi eile oma esimesed katsetused. Albert on Hagenist 1,4 aastat vanem, aga karjub jooksuratta peale. Albert karjub kiigu peale ka, aga Hagenile näiteks kiikuda meeldib. Alexanderile meeldib ka. Albert üldse karjub kõige ja kõigi peale.…
-
Prioriteedid
Peaksin praegu palehigis kirjutama tarka teksti ja … mul on süda paha, ma ei taha, ei suuda, ei saa, ei jõua, ei viitsi. Ma ei suuda. Täiskasvanud inimesena peaks ennast kokku võtma ja tegema ära. Plaan oli, et saadan täna õhtul oma juhendajale töö ära ja siis hakkaks viimistlema, et kaante vahele saada. Eks ma ikka saadan selle töö täna ära ka, aga algus on raske. Ma olen väsinud. Väsinud sellest, et keegi öösel karjub nagu sõge ja maha ei rahune- Albert. Tahaks kordki magada enda padja peal nii, et ei saaks hommikul viriseda j a rahulolematu olla. Albert pakkis jälle õhtul ennast minu kõrvale ja röökis mulle öösel otse…
-
Sorry or whatever
Sorry or whatever. Nii ongi. Ma olen viimasel ajal nii otsas omadega, et see “sorry or whatever” käib minuga iga päev kaasas. Annabel küsis eile, kas tänaseks saaks tema kehalise riided puhtaks pesta. No, ikka saab, pane siis pesema. Annabel pani riided pesema ja…. Sinna pesumasinasse need jäidki. Kasvatuslikul eesmärgil ei teinud ma teist nägugi ja ootasin, et ta paneks need kuivama. Lapseke avastas hommikul oma märjad kehalise riided pesumasinast, pani kuivama ja tuli vahetunni ajal jooksuga kodust läbi, et siis kuivatist oma kuivad riided võtta ja kehalisse minna…. Sorry or whatever! Kasvatuslikul eesmärgil. Ma ei jõua kõigi järel joosta ja kõike teha. Võibolla on asi täiskuus…. Võibolla on tõesti…
-
Emotsioonid lainetavad
Lauamänguklubi. Kõikidel pühapäevadel on kalendris paks ja rasvane punane ring ümber: see on päev, kui heiskame lipud ning koguneme õhtuti pühalikult laua äärde, süütame küünlad ja Tiina loeb eespalve ning lauamängude klubi järjekordne kohtumine võib alata. Haigused on mõned ringid suutnud kalendrist kustutada, aga üldiselt on pühapäevane käimine minu jaoks nagu mõnele teisele aamen kirikus. Tõeliselt hea seltskond, titekisast eemal, vahvad mängud ja see aeg, kvaliteetaeg! Suupisted ja vein muidugi ka, muidu ei mängi välja. Tegelikult, kohutavalt halb, sest ma söön nagu loom. Stressist. Ma lihtsalt söön ja söön ja söön…. Eks see magistritöö, titekisa jne ajab lihtsalt sööma. Mõne ajab jooma, mina hakkan sööma…. Ma olin eile õhtul üldse…
-
Siis, kui katus sõidab…
Mul vahepeal on reaalselt tunne, et mul ei ole alles vist mitte ühtegi närvirakku. Purustasime terve päeva õunapuude oksi- purustaja tõime rendist ja see sai vatti ikka kogu raha eest, aga jube tubli masin iseenesest. Olin päeva lõpuks nii väsinud, et oleks tahtnud ennast lihtsalt pikali visata, aga elu tuli vahele. Kui mõtlete, et mis see purustada siis ära ei ole, siis… Arvake edasi, sest lisaks masinasse toppimisele tuli ka oksi väiksemaks lõikuda ja see oli ropp töö. Ropp töö oli see selle jaoks, kes liigestes juba kevadet tunneb. Kes teab, see teab. Igatahes… Lisaks tööle on Sass nagu vurr ning teda jagub kõikjale, ta tahab kõike ja seletab ja…