Annabel

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen,  Lapsed

    Poisid ja killuke Annabelist

    Väikeseid poisse soovitakse lasteaias näha sagedamini, et harjutada etteasteid jõulupeoks. Hagen vaikselt nagu tahaks kaasa lüüa, aga Albert on vankumatult vastu ning nii siis see kõige pisem purjetab venna tuules. Hagen pidavat lasteaias tujutsema ja jonnima – ju siis on rühma omaks võtnud. Viskab pikali ja karjub ning seda nii põrandal kui ka ristseliti lumes, kõike tahab teha ise ja kui keegi püüab aidata, siis karjub ning solvunult varjub vetsu. Olgu öeldud, et seda kõike teeb ta ka kodus… Toppisin täna lõuna ajal Hageni esimesena lasteaias riidesse ning hakkasin Albertit riietama, Hagen aga otsustas minna õue. Ta oskab teha ust lahti ning mina naiivselt arvasin, et ta ootab meid õues…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen

    Rahutus

    Käisin Albertiga teatris. Tegelikult oli nii, et praktiliselt kuni lõpuni polnud ma päris kindel, kumma poisi ma “Punamütsikest” vaatama võtan. Lasteaiast saadud tagasiside põhjal oleks mõistlikum valik Hagen, sest tema vaatab ja kuulab huviga, Albert seevastu vaevleb huvipuuduses. Olgu öeldud, et trükin kahe sõrmega, sest ülejäänud on külmast kanged – olen tööl ning kangete sõrmedega trükkides võib tavapärasemast rohkem vigu sisse tulla. Ma siin niigi kustutan järgemööda ja püüan anda endast parimat. Aga… Võtsin kaasa Alberti, sest pidasin vajalikuks anda talle võimaluse. Meil oli tööl samal päeval jõulupidu, aga kuna piletid olid ostetud juba suvel, siis ei tekkinud mingit küsimustki. Tegelikult poleks mingit küsimust olnud ka piletiteta, sest peole ei…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen

    Lastest ja sellest, kuidas ma endale diagnoose otsin ja ennast peale määrin

    Pikk paus on sisse tulnud. Pole isegi öösiti tööl olles olnud mahti kirjutada, ammugi veel kodus. Üritasin täna lõuna ajal kõigest hingest Hagenit magama panna. Loomi pannakse magama, mina võitlesin ühe pea kolmesega, et see pigem unele suiguks, aga tema pidas targemaks minu peal anatoomiat õppida: ninaaaa ja näpp mulle ninna; silm ning konksuks keeratud sõrmega mulle lau vahele; suuuuuu eelnevalt ninasõõrmest tõmmatud sõrmega mulle suhu. Mõnus. Ja nii me siis vähkresime tervelt kaks tundi kuniks alla andsin. Albert sai loobumisvõidu juba ammu enne ning tema läks alla Alexanderiga lustima. Eelmisel nädalal helistas lasteaiast HEV kordinaator ning andis teada, et logopeed ja eripedagoog tahavad oma tähelepanekuid jagada. Käisin. Eripedagoogi käest…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Hagen

    Koolivaheaeg

    Olen taaskord tööl. Kell on peagi löömas kesköötundi ning taipasin, et mul on hirm, et söök saab otsa. Iga kord kui ma tööle tulen olen hambuni toiduga relvastatud ning nüüd hävitan seda nagu vaenlast. Mõtlesin hetk tagasi siibriruumis karamellikreemi taga, et tegelikult poleks ju ööseks toitu vaja, aga ikka kole lugu oleks ka kui toitu ei oleks, sest siis poleks midagi süüa ja sööma ju ometigi peab. Mul on lapsi palju ning head asjad on kallid, eriti, kui pead neid kõigile ostma. Tavaliselt on nii, et kui ma midagi head ainult endale koju ostan, siis keegi nõuab ja sööb selle ise ära – niisiis hellitan ennast näiteks siin, tööl. Külitse…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen,  Lapsed

    Kuidas läheb?

    Ausalt öeldes läheb päris hästi, kui välja jätta see, et tõmbasin parema käe pöidla tööl lõhki ning seetõttu on häiritud telefonis scrollimine ning ka sõrmejäljega sisselogimine on ajutiselt peatatud. Lisaks eksisin haiglas ära, ulme. Tegelikult olen ma päris rahulik inimene, aga vahepeal saab kõrini ning siis tegutsen. Duśśiruumi ehitust alustasime enne jaanipäeva ning lõpp toppas torutööde taga. Lauril oli kokkulepe mingite tüüpidega, aga nagu ikka, siis lihtsalt “unustati” meid ära ja Lauri kõnedele enam ei vastatud ja tagasi ka ei helistatud. Ja siis viskas mul üle ning helistasin neile ise. Jumal tänatud, et mul telefon on, eksole ja veel hoopis teine number ka kui Lauril. Jube kiire olevat, nii kiire,…

  • Albert,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen

    Albert 4 ja Hageni õnnetus…

    Eile oli siis see kaua oodatud päev: Alberti sünnipäev! Valmistasin teda varakult ette, et varsti tuleb sünnipäev, tema jälle kuni lõpuni vastu, et “ei taha sünnipääv” ja “ei taha sünnipääv!” Eile oli ta igatahes terve päev maru muhe poiss, usutles järjepidevalt, et kas Mamma ka ikka tuleb. Siinkohal tuleb öelda, et Albertil on 2 Mammat – Mamma ja tädi Aune ning ega ma päris täpselt kuni lõpuni aru saanudki, et keda ta iga küsimise peale parasjagu silmas peab. Mamma tuli ja Albert oli rahul! Taastuses käies mängib Albert pea alati ooteruumis nukkudega ning sellest inspireerituna kinkisime Albertile nuku ja vankri ning pea külaliste tulekuni mängisid käks väikest poissi nukuga tööl…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen

    Häbi

    Ma pole viimasel ajal kõige agaram kirjutaja olnud ning viimastel päevadel olen mõelnud vaikimisest ja häbist – kord koos ja siis jälle eraldivõetuna. Kas peaksin piinlikust tundma selle üle mis mul on või ei ole, või peaksin häbenema oma emotsioone ja väljendusviisi või siis peaks äkki hoopis kellegil teisel minu pärast häbi olema – näiteks Mammal, et kirjutan koledaid sõnu kasutades; lastel, et kirjutan nendest ilma nõusolekuta; Lauril, et kisun meie elu lahti lähemate ja natuke kaugemate inimeste silmadele. Ometi on minulgi filter ja nullist sajani hetkega päris ei küta. Õnnelikud on inimesed, kes saavad olla nemad ise ilma häbenemata enda emotsioone, hääletooni, juuksevärvi või siis kas või elukohta. Nüüd…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Lasteaed ja lapsed

    Poisid käivad taas lasteaias. Lauriga hommikune minek on kergem, sest siis ei üürga poisid kaua ning rahunevad kiiresti ja lähevad mängima. Üllatus-üllatus, aga Albertiga annab läbirääkimisi pidada ja Hagen on hoopiki see kangem mees. Täna oli Hagen ennast salamahti wc-s paljaks koorinud ja tormas rühma kellukate ja kannikate välkudes. Ta on hästi väle ja seda palja peega jooksu võib igaüks ise ette kujutada. Hageni jaoks vabanemine, aga miskipärast õpetajale ei sobinud, et üks paljudest on paljas ning suunas teda riietuma, see jällegi väikesele inimesele ei meeldinud ning suurest protestist karjus ta emme ja issi järele. Õpetaja ütles, et Hagen on äge kutt ja ta on ju tegelikult oma rühma nooremate…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen,  Lapsed

    1. september ja palju pisaraid

    Septembriga algab igas mõttes uus hooaeg meile kõigile. Suurematel sai läbi koolivaheaeg ning väiksematel lõigati järsult läbi suvi koos kodu ja vabadusega. Vabadusega ükskõik kuna pükstest välja hüpata ja palja peega edasi joosta, vabadusega murule oma junnid jätta… Albert ja Hagen alustasid oma lasteaiateed uues rühmas – liitrühmas. Lapsevanema soov oli, et vennakesed saaksid mõjuvatel põhjustel koos jätkata ning seda meil ka võimaldati. Liitrühm tähendab siis seda, et seal on lapsed vanuses 2-7 aastat, sõimest eelkooliealisteni välja. Tegelikult võib see mõnele julmalt kõlada, aga minu poistele on see igati mõistlik keskkond. Mulle meeldib, et koos on erinevas vanuses lapsed – see võiks neile tunduda kodune. Igatahes see uus rühm oli…

  • Albert,  Alexander,  Annabel,  Elu,  Emotsioon,  Hagen,  Lapsed

    Paha tuju

    See, et ma hommikuti veidi pahur olen pole mingi ime, aga kolmapäeval ärkasin kohe eriti halva tujuga: lõin silmad lahti ja kõik oli halvasti. Järgnev pilt siis Alexanderist, kes saab minust aru ja mina omakorda temast. Keetsin pudru valmis, titted hakkasid ennast toppima ja minul käis klikk, et tuleb minna. Nädalavahetusel käisime paaris avatud talus ja Lauri leidis, et selliste tittedega küll kusagile kaugemale minna ei saa, kujutagu ma ette, milliseks see käik kujuneb, sest ühest farmist teise tited karjusid ja kaklesid, kaklesid ja karjusid…. Köitsin siis kolmapäeval oma elu õied ja enda paha tuju kimpu ning asusin teele Rakśi Loomaaeda. Tahtsin sinna minna juba eelmisel aastal, rääkisin sellest ka…