-
Excelitegija, kes tegelikult mitte midagi ei tee.
“Ooo, meil on süüa, oi, meil on suppi ka,” mitte just üks-ühele, aga sarnase lausega tuli eile Annabel koolist. Ehk siis: küpsetasin eile kooki ja tegin suppi ka, mis oli täiesti mõttetu tegevus. Esiteks, see oli kuradi hea ja lihaline supp koos klimpidega. Ma armastan klimbisuppi ja klimpe veel enam. Tavaliselt teen klimpe topeltkoguse, et ennast süüdimatult neist täis süüa ilma, et keegi peaks ilma jääma. Minu vajadused on alati kõige olulisemad, seda teavad ilmselt kõik. Egoist, pessimist. Mis -ist ma veel võiks olla? Igatahes, supp oli maitsev ning nõudis aega tegemiseks. Ei olnud nii, et kallasin purgist potti ja lisasin vett ka. Täna sööb seda suppi igatahes meie Latte.…
-
Suslikud
Alexander tõi mulle jälle lilli. See vana suslik peaks homme lasteaeda minema, aga ta on teinud kõik võimaliku, et sinna minema ei peaks: otsib põhjuseid ja luuletab ennast haigeks. Täna teatas mulle, et tema ei saa homme lasteaeda minna, sest tal TÕUSEB nohu. Kui teistel tõuseb tuul ja tõusevad maksud, mis meil tõuseb nohu. Sedasi. Annabelile rääkis ta, et peab oksele hakkama, siis ei pea lasteaeda minema. Öökida ja rögatseda oskab ta suurepäraselt. Ma kodune inimene ja milleks mulle need lapsed, kui ma neid lasteaeda surun? Eks ikka selleks, et keegi teine neid kasvataks ja neist inimesed teeks…. Eksole. Tegelikult on lugu selline, et Alexander on praktiliselt terve aasta kodus…
-
Lapsed on näljas ja ma ise olen jälle seeni söönud…
“Mida su vend seal jälle sööb? Ahaaa, andsid talle küpsist!” Naljast kaugel… Hagen on alati saama peal väljas… Ükskõik mida, aga ta on valmis kas või mööda lauajalga üles ronima, et ka osa saada. Ammu juba ei saa suuremad ilma väiksematega jagamata rahus jäätist süüa või isegi mitte pulgakommiga maiustada. Pildiltki näha, et meie pesamuna ronib kõige nelja jalaga Alexanderile selga, et saada ka jaole. Ta tahab kõike- saab ka. Täna jagas Albert näiteks talle küpsist ning hiljem kakkus Hagen venna käest õuna. Sekundiks ei saa ka neid jätta, sest talle pakutakse kõike: mänguasjadest toiduni. Hommikul degusteeris Hagen näiteks koos vennaga praemuna. Jah, vitsutas nagu vana mees põsed punnis ja…
-
Tarkusepäev, aga tarkust ei kusagil?
Homme on rahvusvaheline tarkusepäev. Alexander läheb lasteaeda ja Annabel kooli. Tähtsa päeva puhul tegin suisa kaks torti: üks siis lasteaeda selleks, et tähistada koos kaaslastega suvel toimunud sünnipäeva ja teine meile koju. Alexanderiga tekkis meil vahva dialoog.. Alexander: “Miks meil on kaks torti?” Mina: “Üks on meile koju. Homme on tarkusepäev- meil on kodus kaks tarka last.” Alexander: “Kas meile tulevad siis homme külalised?” Mina: “Ei, meil on KODUS kaks tarka last.” Alexander: “Meile tulevad külla kaks last?” Mina: “Ei, MEIL on kodus kaks tarka last!” Alexander: “Aaaa, Alber ja Hagen…” … Et siis, kaks tarka last… Üks neist otsis täna kell 21.30 homseks kingi jalga panna… Tegelikult on kõik…
-
Piku kotte ja ikka lits, lits, lits…
Pealkiri on intrigeerivam, kui sisu ise. Ausalt ka, aga kui võõras inimene peaks kõrvalt kuulma, siis piinlik on ikka. Natukene. Ülehomme läheb Sass lasteaeda ning üle kõige põen ma tema uhkete väljendite ja fraaside üle. Ei midagi halba, ei midagi roppu, aga välja kukub nagu alati…. Selle asemel, et öelda, et lirtsub, ütleb Alexander, et see teeb lits, lits, lits. Lipp ei lehvi, vaid lipp lipub. Annabel ei saa mängus kotti vaid saab hoopis piku kotte. Kindlasti jagab ta lasteaias emotsioone Annabelist ja pikkadest kottidest. Ei jõua ära oodata. Pretensioonide olemasolul tuleb pöörduda minu poole. Ma pole kunagi kellegile jaganud Sassi eelmise aasta kuritegu. Ma olen tegelikult siiani nii haavunud,…
-
Kriisi selgroog on murtud?
Olin omadega eile nii põhjas: tahtsin kirjutada magistritööd, aga ei saanud, sest Sass ja Annabel karjusid mulle võidu kõrva. Tegelikult ei karjunud, nad omavahel säutsusid, lihtsalt selle vahega, et nad sättisid ennast sädistama täpselt minu kõrvale hetkest, kui ma läpaka lahti lõin. Lisaks ei mäleta, millal ma päriselt ennast välja sain puhata ja öösel magada. Hagen on superluks poiss, sööb ainult kole palju ja siis ongi nii, et selle asemel, et magada, rallin mina öösel piimapudelitega köögi vahet. Käekell ütleb, et selliseid ärkamisi on keskmiselt 2x öö jooksul ning sügavat unefaasi ei ole- ei saagi olla, kui keegi kannaga roietesse äsab või kõrval norskab. Ma ei tahtnud eile enam midagi,…
-
Pingutused Sassi sünnipäevaks.
Alexanderi sünnipäevaks oli plaan talle uus tuba kinkida. Tuba oli tal tegelikult olemas, aga uuenduskuuri polnud see kunagi meie poolt läbinud. Tegelikult oli Sassi sünnipäev lihtsalt heaks ettekäändeks, et midagi jälle ära teha. Nagu ikka, tulevad head mõtted järsku ning nende realiseerimisega võib tekkida teatud takistusi. See on täpselt nagu talverehvide vahetamise ja esimeste külmadega- igal aastal tuleb see talv nõnda ootamatult… Tark inimene võtab tasa ja targu ning lepib juba aegsasti mõne oskaja töömehega kokku, eksole. Idee oli kuldaväärt, aga tegijat ei olnud, sest kõigil, keda tööle oleks tahtnud, olid juba objektid suveks valmis ning käed-jalad tegemisi täis. Hurraaa… Aga ega siis midagi tegemata jää, tuleb teatud järeleandmiseid teha,…
-
Kui palju on emmel raha?
Alexander küsis minu käest millalgi, kui palju mul raha on. Tema jaoks on nii müstiline, et on raha, mida saab käes hoida, ja siis on pangakaart. See, et kaardiga maksta saab, see on midagi imelist: lihtsalt lähed poodi ja ostad, aga see, kuidas sinna see raha saab, see on midagi mõistusevastast. Eks me oleme talle püüdnud ikka seletada. Hiljuti ta küsis siis, kui palju mul pangas raha on. Ütlesin talle, et 20 eurot. Noh, mis seal siis ikka, ta nagunii ei adu raha väärtust, vastupidiselt Annabelile, kes on kõige suurem kopikakoi minu enda järel. Täna saabus siis see imeline päev, kus meil figureerib siin kodus paar tundi üks võõras inimene.…
-
Läksin tööle.
Täna hommikul hakkasin ennast tööle sättima ja ma nii kohutavalt vihastasin, et see vääris siia kirjutamist. Teate ju küll neid hommikusi rutiine: juuksed ja kulmud tuleb sirgu kammida. Ma hommikust duśśi ei armasta, sest ma ei viitsi (laisk!!) juukseid föönitada. Pesen siis pead koos kulmudega igal õhtul, sest siis saab hommikul ju sutsuke kauem magada, eriti veel siis, kui pikka ja raske tööpäev on ees ootamas. Tegelikult on jumalast zen, sest mõtlema eriti ei pea, see pole ka minu tugevaim külg ning enamjaolt makstakse puhtalt istumise eest. Mulle selline töö sobib. Täiega. Eile juhtus aga nii, et magamaminek jäi hilisemaks, sest tagusime Annabeli ja Sassiga lauamänge mängida. Nutsime, naersime ja…
-
Alexander 6
Alexander sai täna kuueseks! Ta ole aastatega üldse muutunud! Hea küll, valetan, ta röögib vähem, palju vähem. Kui Alexander sündis, siis ta karjus pidevalt- vähemalt meile tundus nii. Elu koosnes ainult karjumisest. See oli päris õudne. Televiisorist vaatasime uudiseid, vaatasime saateid, aga aru midagi ei saanud: see oli nagu üks lõputu tummfilm selle vahega, et Alexander karjus taustaks. Aga Alexander kasvas ning lõputust röökimisest sai mälestus mis ei unune iial. Tegelikult on temast kasvanud ääretult armas poiss. Imestan ikka sageli, kuidas võib ühe nii väikese inimese sisse nii palju armastust ja hoolimist ära mahtuda. Koerustükke muidugi ka. Ta on otsast lõpuni, pealaest jalatallani, tegutsemist täis- teda jagub kõikjale. Alexander on…