-
Inetu inimene
Mul on praegu nii halb olla, sest olen nii inetu inimene, et süda läheb pahaks…. Annabelil oli täna ortodondi aeg ning ootasin teda koos väikeste meestega autos. Meie kõrval oli parklas koht vaba ja siis keegi sõitis meile sisse. Minu esimene reaktsioon oli… Kõike ma ei mäleta, ma loodan, et see õnnetu naisterahvas ei mäleta üldse midagi, mis ma talle ütlesin esimese hooga. Mäletan ainult, et küsisin ta käest, kuidas ta üldse need load sai, kui isegi parkidagi ei oska. Iseennast teades ma seda suleste ja karvaliste loetelu ei kasutanud kohe kindlasti, aga ma olen ilma nende rumalate sõnadetagi inetu ja nõme. Loomulikult ma vabandasin pärast tema ees vähemalt kümme…
-
Plaaster pealt
Püüan olla delikaatne, aga välja kukub nagu alati ning lõpuks andsin kiusatusele järele. Kirjutan lõviosa poistest, kuid tegelikult peaksin kirjutama ka Annabelist. Püüan olla delikaatne ja austada tema privaatsust, püüan olla taktitundeline ja mitte ennast peale pressida, aga tunnen, et olen ta kuidagi välja jätnud või eemale ajanud. Tean, et ta ei pane pahaks, kui räägin temast natuke rohkem, sest ma ei ületa piire, mida ma ei tahaks, et minu puhul ületatakse. Annabel vahetas sügisest klassi: kolis ühest paralleelist teise. Ta tuleb nüüd koolist koju, on õhinat ja elevust täis, vadistab rõõmsalt oma koolipäevast ning on õnnelik. Lõpuks. Olen tegelikult siiralt tänulik Covid-19st põhjustatud distantsõppele, sest Annabel sai turvaliselt toimetada…
-
Hakkan otsi kokku tõmbama
Vahel lihtsalt on nii, et tuleb hakata otsi kokku tõmbama. Ei teagi, millisest otsast. Kõige suurem mure on see, et eelkaitsmine on oktoobris ja mul on kondikava tehtud, aga liha luude peale kasvatatud pole. Kas hakata kokku tõmbama ja jätta kõik pooleli või tõmmata teist otsa ja ennast kevadele ja lõpetamisele lähemale sikutada? Oi, kus paljud saaksid irvitada, kui kõik pooleli jätan- irvitada, parastada. Olen kuulnud palju soovitusi, kus võta akadeemiline ja tiksu omas rütmis. Mis vahet seal on, kas akadeemiline või kohe lõpp, sest reaalselt ei jõuaks ma kummalgil juhul kusagile. Mõned arvavad üldse, et laste kõrvalt on normaalne, et mina jooksen iga vile või plaksutamise peale. Asi see…
-
Lihtne elu
Kell on 11 ja selle asemel, et põrandalt tatart korjata, istun ja kirjutan. Lastest, emotsioonidest, sitast- lihtsast elust. Vabandan juba peenetundeliste ja intelligentsete inimeste ees, kelle jaoks on sõna sitt ehk liiga palju. Kuidagi väär tundub öelda kaka või läbiseeditud toidujäägid. Kui Sa ikka igal hommikul alustad päeva sita sees, siis on see lihtsalt nii. Ma ei viitsi hakata neid tärnikesi ka toksima. Ei viitsi. Kell on 11, tatar ootab põrandalt kokkupühkimist, pesumasin huugab täistuuridel, kuivatist on vaja pesu riiulitesse sorteerida, ahjus on lõunasöök ning mina istun seekord kammitud juuste ja pestud hammastega siin arvuti taga ja toksin. Nagu rähn: toks-toks-toks. Hagen on saanud uue outfiti ning magab lõpuks ometi…
-
Excelitegija, kes tegelikult mitte midagi ei tee.
“Ooo, meil on süüa, oi, meil on suppi ka,” mitte just üks-ühele, aga sarnase lausega tuli eile Annabel koolist. Ehk siis: küpsetasin eile kooki ja tegin suppi ka, mis oli täiesti mõttetu tegevus. Esiteks, see oli kuradi hea ja lihaline supp koos klimpidega. Ma armastan klimbisuppi ja klimpe veel enam. Tavaliselt teen klimpe topeltkoguse, et ennast süüdimatult neist täis süüa ilma, et keegi peaks ilma jääma. Minu vajadused on alati kõige olulisemad, seda teavad ilmselt kõik. Egoist, pessimist. Mis -ist ma veel võiks olla? Igatahes, supp oli maitsev ning nõudis aega tegemiseks. Ei olnud nii, et kallasin purgist potti ja lisasin vett ka. Täna sööb seda suppi igatahes meie Latte.…
-
Suslikud
Alexander tõi mulle jälle lilli. See vana suslik peaks homme lasteaeda minema, aga ta on teinud kõik võimaliku, et sinna minema ei peaks: otsib põhjuseid ja luuletab ennast haigeks. Täna teatas mulle, et tema ei saa homme lasteaeda minna, sest tal TÕUSEB nohu. Kui teistel tõuseb tuul ja tõusevad maksud, mis meil tõuseb nohu. Sedasi. Annabelile rääkis ta, et peab oksele hakkama, siis ei pea lasteaeda minema. Öökida ja rögatseda oskab ta suurepäraselt. Ma kodune inimene ja milleks mulle need lapsed, kui ma neid lasteaeda surun? Eks ikka selleks, et keegi teine neid kasvataks ja neist inimesed teeks…. Eksole. Tegelikult on lugu selline, et Alexander on praktiliselt terve aasta kodus…
-
Lapsed on näljas ja ma ise olen jälle seeni söönud…
“Mida su vend seal jälle sööb? Ahaaa, andsid talle küpsist!” Naljast kaugel… Hagen on alati saama peal väljas… Ükskõik mida, aga ta on valmis kas või mööda lauajalga üles ronima, et ka osa saada. Ammu juba ei saa suuremad ilma väiksematega jagamata rahus jäätist süüa või isegi mitte pulgakommiga maiustada. Pildiltki näha, et meie pesamuna ronib kõige nelja jalaga Alexanderile selga, et saada ka jaole. Ta tahab kõike- saab ka. Täna jagas Albert näiteks talle küpsist ning hiljem kakkus Hagen venna käest õuna. Sekundiks ei saa ka neid jätta, sest talle pakutakse kõike: mänguasjadest toiduni. Hommikul degusteeris Hagen näiteks koos vennaga praemuna. Jah, vitsutas nagu vana mees põsed punnis ja…
-
Tarkusepäev, aga tarkust ei kusagil?
Homme on rahvusvaheline tarkusepäev. Alexander läheb lasteaeda ja Annabel kooli. Tähtsa päeva puhul tegin suisa kaks torti: üks siis lasteaeda selleks, et tähistada koos kaaslastega suvel toimunud sünnipäeva ja teine meile koju. Alexanderiga tekkis meil vahva dialoog.. Alexander: “Miks meil on kaks torti?” Mina: “Üks on meile koju. Homme on tarkusepäev- meil on kodus kaks tarka last.” Alexander: “Kas meile tulevad siis homme külalised?” Mina: “Ei, meil on KODUS kaks tarka last.” Alexander: “Meile tulevad külla kaks last?” Mina: “Ei, MEIL on kodus kaks tarka last!” Alexander: “Aaaa, Alber ja Hagen…” … Et siis, kaks tarka last… Üks neist otsis täna kell 21.30 homseks kingi jalga panna… Tegelikult on kõik…
-
Piku kotte ja ikka lits, lits, lits…
Pealkiri on intrigeerivam, kui sisu ise. Ausalt ka, aga kui võõras inimene peaks kõrvalt kuulma, siis piinlik on ikka. Natukene. Ülehomme läheb Sass lasteaeda ning üle kõige põen ma tema uhkete väljendite ja fraaside üle. Ei midagi halba, ei midagi roppu, aga välja kukub nagu alati…. Selle asemel, et öelda, et lirtsub, ütleb Alexander, et see teeb lits, lits, lits. Lipp ei lehvi, vaid lipp lipub. Annabel ei saa mängus kotti vaid saab hoopis piku kotte. Kindlasti jagab ta lasteaias emotsioone Annabelist ja pikkadest kottidest. Ei jõua ära oodata. Pretensioonide olemasolul tuleb pöörduda minu poole. Ma pole kunagi kellegile jaganud Sassi eelmise aasta kuritegu. Ma olen tegelikult siiani nii haavunud,…
-
Kriisi selgroog on murtud?
Olin omadega eile nii põhjas: tahtsin kirjutada magistritööd, aga ei saanud, sest Sass ja Annabel karjusid mulle võidu kõrva. Tegelikult ei karjunud, nad omavahel säutsusid, lihtsalt selle vahega, et nad sättisid ennast sädistama täpselt minu kõrvale hetkest, kui ma läpaka lahti lõin. Lisaks ei mäleta, millal ma päriselt ennast välja sain puhata ja öösel magada. Hagen on superluks poiss, sööb ainult kole palju ja siis ongi nii, et selle asemel, et magada, rallin mina öösel piimapudelitega köögi vahet. Käekell ütleb, et selliseid ärkamisi on keskmiselt 2x öö jooksul ning sügavat unefaasi ei ole- ei saagi olla, kui keegi kannaga roietesse äsab või kõrval norskab. Ma ei tahtnud eile enam midagi,…