-
Äärmused
Viimasel ajal on Sass hakanud paukuma ning kohati on tema lärtsumised nagu peegelpildi vaatamised. Vist. Ma kõike ei mäleta ka, aga kuidagi tuttav tuleb ette. Ma tegelikult ei teagi, kas seda kõike saab nimetada plärtsumiseks ja paukumiseks, aga ta on hakanud julmalt vastu ütlema ning tuleb tunnistada, et tegelikult on tema mõttevälgatusetel ka ivakene sees. “Miks sa karjud mu peale, kas sa ilusasti rääkida ei oska, kas minuga ei või ilusasti käituda,” see on lihtsalt üks väike näide viimasel ajal aktuaalsete teemade peale. Mille pärast ma siis karjun? Näiteks siis, kui ta sõgedalt vendasid kiusab ja ei taltu paarikümne viisaka pöördumise peale. Võibolla ta ise ei saa aru, et nii…
-
Süümepiinad
Pisikesed poisid käisid täna üle pika aja lasteaiaga tutvumas. Mida see tutvumine siis endast kujutas? Viisin Alberti ja Hageni hommikul kella kaheksaks ja tõin kella poole kaheteistkümne ajal koju. Sain kasvataja käest hurjutada, et eile liiga hilja teada andsin, et nad täna tulevad. Kell oli 13, kui neile eile helistasin. Teatasin vastu, et ma olin tööl ja päris nii ka ei ole, et ripun telefoni otsas… Kasvataja arvas, et nüüd võiks harjutada iga päev ja nii tunnikese kaupa, et tulen ja toon poisid tunnikeseks õue mängima ning nii iga päev. Ma ei tea, millises paralleeluniversumis ta elab?! Otsekoheselt tegin selgeks, et ma pean tööl ka käima ja see lasteaias lendlemine…
-
Armastus
Meie igaõhtuseks rutiiniks on kujunenud “ma armastan sind” leierdamine edasi ja tagasi. Paremale ja vasakule. Lapsed mulle, mina lastele ja siis nemad jälle veelkord ja veelkord mulle… Olin siis paar õhtut tagasi nii väsinud ja tülpinud kõigest, et vaikselt hakkas kogu minult tähelepanu saamise vajadus nii väga murdma, et… Sass tuli pesust, rallis ringi, rõõmutses ja kilkas ja tuli mind kallistama ja ütles selle igaõhtuse “ma armastan sind” fraasi ning ma siis küsisin, et mida tähendab “armastama”. Sass vastas sellele hoobilt nii: “See tähendab seda, kui sulle keegi väga meeldib ja sa tahad temaga koguaeg koos olla”. Sass suutis kogu oma siiruse ja headusega sulatada südameid. Ma meeldin talle ja…
-
Pole ammu näinud
Mul on täna vaba päev. Vaba, noh, kui seda nii saab nimetada, sest keskpäeval pakin poisid kokku ja viin Annabeli linna Unimedi. Tahaks minna poistega raamatupoodi, aga ma ei kujuta hästi ette, kuidas see võiks toimuda ja toimida. Meil on siin üks mega suur Peppa fänn, ehk ostaks talle mõne raamatu juurde või midagigi… Peppa ruigab söögi alla ja söögi peale ning Albert läheb koos oma raamatukesega isegi magama. Viimasel ajal magab Albert kaisus ning näiteks täna oli see öö, kus otsapidi minu külje all veetis öö voodis ka see kõvade kaantega Peppa raamat. Kui ma seda üritasin voodist välja visata, siis mingi hetke pärast Albert hakkas seda taga otsima…
-
Ma olen unistuste naine!
Vaatasin eilset Laserit ja lugesin täna Eesti Ekspressi. Laseri teine pool keskendus hinnatõusule ning inimeste toimetulekule, Eesti Ekspressi artikkel toimetulekule peale kaotust ja sellele, kui paidumatud on seadused. Hinnatõusust. Ma närin enne tapeeti, kui et lähen ja küsin abi. Õnneks nii kaugel veel asi ei ole, et peaks päriselt abi küsima, aga… Olen vist õppinud viimase paari aasta jooksul säästlikumalt elama. Kokkuhoidlikult toimetamine ei tähenda, et elukvaliteet langeks- see võibolla isegi mitmekesistub! Viimasel ajal käin tihti poes, pea-aegu, et igapäevaselt. Hea küll, karantiinis istudes tellisin Barborast, aga ka siis üritasin skoorida. Käin iga päev toidupoes, sest ainult nii on võimalik leida maksimaalselt häid diile ja kui aus olla, siis soodushinnaga…
-
Kui Saatanal oleks nimi, siis oleks ta Albert.
Käisin Albertiga taaskord lastekliinikus ning jõudsin järeldusele, et kui Saatanal oleks nimi, siis oleks ta Albert. Albert protestis juba enne kodust väljasõitu ja terve tee Tartusse ta ainult inises ja piiksus autos. Lastekliiniku uksest sisse astudes hakkas Albert karjuma ning koos tõusude ja mõõnadega üürgas ta järgmised kaks (!) tundi. Pidin korduvalt vastama küsimusele: “Kas tal on AINULT keele ja kõnepuue?” Paaril korral tuli endale ja sealsetele spetsialistidele kindluse mõttes öelda, et tegelikult on ta täiesti tavaline laps, tegelikult on ta muhe ja mõnus poiss.. Tegelikult ongi ta tore ja täiesti normaalne, aga ta kardab. Albert kardab lastekliinikut, kitlites onusid-tädisid ja kõiki, kes talle agressiivselt ja pealetükkivalt peale lendavad. Albert…
-
Põgenemine
Põgene palju tahad, ükskord saab ta su kätte nii või teisiti. Punusin eile patse nii, et küüned kihilised ning ikka selleks, et täna konverentsile minna. Konverentsi kuulasin ja vaatasin täies mahu ja kogu oma ilus veebist- lokid olid asja ette! Ma olen positiivne, üdinisti positiivne. Sass tuli teisipäeval koolist koju, maandus diivanil ja jäi multasid nautima. Mingi hetk köhatas mehike korra ja siis natukese aja pärast kostus teinegi köhatus. Mõtlesin siis, et teeks testi, sest laupäeval saime teada, et Sassi klassijuhata on positiivne. Tegin testi ja tegin teise veel, sest ei suutnud uskuda oma silmi- Alexander on positiivne. 4.oktoober on teadupärast Alberti sünnipäev ning seekord juhtus siis nii, et pidasime…
-
Terror
Täna oli see öö, kus otsustasin, et nüüd aitab ja vaatan, mis numbreid siis kell ka lõpuks näitab. Kell oli 2.48 ning selleks hetkeks oli terror kestnud juba terve igaviku ning meeleheide ja ahastus suurenesid iga sekundiga. See oli selline tunne, et ma ei tea, mida ma oleksin valmis tegema, et see kõik lõppeks. Rõdule magama minema, terrassi alla kaevuma, üheotsapileti Austraaliasse ostma? Ükskõik mida, ükskõik kuhu. Albert kukkus õhtul mulle kaissu magama ja ma mõtlesin, et olgu siis nii, las olla temalgi mõni helge hetk. Sellele õndsale hetkele eelnes muidugi sõge röökimine- voodis ja põrandal karjumine ei millegist ning mingil hetkel, kui suutsin ta voodisse saada, kukkus ennast pahupidi…
-
Imeline.
Uued tuuled tõid meile uue elurütmi. Väikesed poisid said paar päeva lasteaias käia, kui juba olid küljes sõbrad nohu ja köha. Me siin kangelaslikult jätkasime rütmiga, kus tuli poisse lasteaeda harjutada ja ise tööl käia. Nohu tuli ja läks, aga köha jäi. Albert ja Hagen köhivad teist nädalat järjest ja eile saabus siis see päev, kus tuli tööl sõita poole päeva pealt tagasi koju. Sain rahulikult tööl olla ei rohkem ega vähem, kui 40 tundi ja natuke peale. Imeline, lihtsalt imeline! Ma olen antibiootikumiusku inimene. Mida iganes, öelge, mõelge- jätke enda teada. Ei huvita. Keegi Hagenile määranud ei ole, aga vaatan, et Alberti kõrvalt tallegi Ventolini anda ei tee paha…
-
Kuidas läheb?
Eile oli siis see päev. Kui Sinult küsitakse Sinu arvamust, seda, kuidas Sa ise tunned või mõtled, seda, kuidas läheb, mida tahad, siis ole valmis, et küsija teab ise paremini, mida Sulle vaja on, kuidas Sul läheb ja mis Sinu jaoks hea on. Ma tunnen, et kaotan kontrolli iseenese üle, sest teised teavad minust paremin, mida ma vajan, mis mulle hea on. Võõras inimene võtab mult õiguse mõelda, tunda ja arvata, mis mulle hea on. Võõras inimene teab ja ütleb, võõras inimene otsustab. Minu üle, minu asemel. Ja see ei sobi mulle. Ma ei taha nii. Ma ei taha olla vangistatud, ma olen vaba. Milleks küsida minu arvamust, kui Sa…