Äärmused
Viimasel ajal on Sass hakanud paukuma ning kohati on tema lärtsumised nagu peegelpildi vaatamised. Vist. Ma kõike ei mäleta ka, aga kuidagi tuttav tuleb ette. Ma tegelikult ei teagi, kas seda kõike saab nimetada plärtsumiseks ja paukumiseks, aga ta on hakanud julmalt vastu ütlema ning tuleb tunnistada, et tegelikult on tema mõttevälgatusetel ka ivakene sees.
“Miks sa karjud mu peale, kas sa ilusasti rääkida ei oska, kas minuga ei või ilusasti käituda,” see on lihtsalt üks väike näide viimasel ajal aktuaalsete teemade peale. Mille pärast ma siis karjun? Näiteks siis, kui ta sõgedalt vendasid kiusab ja ei taltu paarikümne viisaka pöördumise peale. Võibolla ta ise ei saa aru, et nii ei ole hästi, sest alles paar päeva tagasi teatas ta mulle, et ta armastab oma väikseid vendasid nii väga, et ei suudaks ilma nendeta elada. Et siis äärmuslikud viisid armastuse näitamiseks.
Viimati karjusin siis, kui ta oma kõige korralikuma jope selga ajas ja ronima läks ning pori sisse kõhuli viskus ja siis lõi mul küll silme eest mustaks. Avastasin eile Sassi riidekapi ust paotades, et ta on oma kapi riiulid totaalselt segamini keeranud nii, et ma ei saanud enam aru, mis on puhas, mis on juba seljas olnud. Lihtsam oli kõik kooliriided uuesti pesumasinasse ajada ja uuesti kappi panna, et saaksin kindel olla, et ta homme ikka päriselt puhaste riietega kooli läheb. Näiteks oli ta kappi toppinud oma porised teksad ja mingi plekilise pusa ning ma ei viitsinud iga särgi juures enam juurelda, on see siis puhas või mitte. Ja ma ei karjunud, ma pole talle teinud mitte ühtegi etteheidet. Nagu vanarahu ise.
Eile õhtul teatas Sass Annabelile, kui too teda hambaid pesema saatis: “Sina ei pea muretsema minu hammaste pärast, ma hoolitsen oma hammaste eest ise!” Annabel lubas emmele ja issile ära öelda ning seepeale tormas Alexander hambaid pesema. Kus mina olin? Panin väikeseid poisse magama ja olin sunnitud seina tagant kogu melu pealt kuulama. Annabel sisises ja Alexander keeras sisisejale vinti juurde. Vahepeal oli tunne, et kargaks toast välja ja möirataks korra, aga siis ärkaks Hagen nutuga ja voodis ringi keerutav Albert pistaks samuti üürgama.
Äärmustest veel: Hagen üldjuhul naerab ja teeb pahandusi, Albert aga nutab ja püüab olla hea. Hagen sigatseb, Albert peab korda ja puhtust. Hagenile sobib üldjuhul kõik, Alberti tuju on muutlik ja kunagi ei või teada, kust tuul puhub. Täna on päeva teine pool olnud üks karjumine ja pahameele väljendamine kahe väiksema poisi poolt, et ajab juba ennast ka hulluks, et otsingi siin kohta kus olla ja olla ei ole kusagil, sest müratase on isegi kivi alla kaevudes kõrge.
Muuhulgas: Statistikaamet oli meid mingi lasterikaste perede küsitluse valimisse arvanud ning seal taheti teada, kes meie peres peseb pesu. Mina, isegi musta pesu pesen siin. Kes meie peres teeb süüa? Mina,. Kes meie peres sõidab taksot? Mina. Kes muretseb lastele riided? Mina. Kas ma olen rahul elukorraldusega?