Lapsed

Tegin putru… ja tüli algas!

Igahommikune pudruring, rutiin ja eluliselt tähtis toiming. Hirsihelbepuder sai valmis, poistele portsud ette tõstetud ja söömine võis alata. Kõik sõid, välja arvatud Albert, kes röökis laua taga ja vahtis vihaselt Hageni taldrikut. Hagenile oli puder ette tõstetud helesinisel elevantidega taldrikul ja Albert sai kollase öökullidega toidunõu. Ja tüli algas! Õnneks jagasin kiiresti välja, et see vihane pilk taldrikule tähendas lihtsalt seda, et ta on kuri, et elevantidega sai Hagenile. Vahetasin taldrikud ära ning Albert lõpetas hüsteeritsemise ja hakkas koos teistega sööma. Kusjuures, see taldrik on sama vana nagu Annabel…. Puder sisse kühveldatud, viskasin suuremad poisid õue.

Meil ei tohi kõva häälega öelda sõna “õue”, sest siis on Albert valmis ummisjalu tormama- talle nii väga meeldib olla õues! Ta sööb lund, püherdab ja lihtsalt on rahulikult. Eile tabas teda õues näiteks hellusehoog ja ta tuli mind kallistama ja musitama. Enne õue minekut on ta olnud rahulolematu ja kuri, aga kui õue saab, siis on ta nii rõõmus ja tagasi tuppa naastes veel muhe ja rahulolev ka: tangib ennast uuesti täis ja läheb heatujulisena tuttu. Meie lõunauni näeb välja selline, et ma viin ta üles Hageni võrevoodisse tuttu, panen talle tema padja, teki ja luti ka, teeme musi ja lehvitame ning sellega kogu lugu piirdubki. Hageni voodis magab ta lihtsal põhjusel: siis ei saa ta sigatseda ning jääb kõrvaliste faktorite kättesaamatuse tõttu kiiresti magama. Ja siis ta magab nii mõned tunnid omaette. Hagen tuleb vankrisse toppida ja veranda peale magama lükata. Kuna meil teatavatel põhjustel enam monitore ei ole, siis ei saa teda õue viia, aga praegu ajab veranda ka asja ära. Meie kutsume seda külmaks ruumiks, suvel jällegi on see ränk kasvuhoone. Tegelikult suht mõttetu ruum, sest konkreetne kasutegur puudub. Tahaks sinna kunagi teha korraliku vannitoa, aga kuna, ei tea…

Skoorisin eile meie kohalikus supermarketis sajaga! Olen seda torti ikka vaatand ja imetlenud nii, et suu jookseb vett, aga osta pole raatsinud. See 700g Gustavi “Armastus” on jäänud minu ihnuse tõttu eilseni kättesaamatuks, aga eile skoorisin selle allahindlusega seitsme euro ja kome sendi eest! Hea küll, allahinnatud asja kohta on seda ka palju, aga nüüd tean, et see on tegelikult igat oma eurot väärt ka tavahinnaga! See on lihtsalt imeline, parim tort, mida poelettidelt leida! Teeb sajaga silmad ette isegi ka Chez Andre “Pavlova kirsi” tordile! Lihtsalt ülihea!

Jätke vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.