Elu
-
Mina, Albert ja 2 tassi kohvi
Kell on pea-aegu kuus. 6.20 on äratuskell, aga minul on “Wendsday” teine episood juba vaat, et vaadatud. Pettumus Annabelile- talle meeldib seda ja “Sturm der Liebe” minuga koos vaadata. Ei mingeid kommentaare. Käisin Albertiga lastekliinikus. See ei olnud valik, see oli miski, mida ei saa valida. Albert seekord ei karjunudki väga palju, ainult siis, kui keegi võõras ähvardas oma kohaloluga lähedale tulla, et progress seegi… Veel oli Albert kohutavalt häiritud kampsikust, sest sellel olid nööbid ja talle ei meeldinud see. Juba kodus üritas seda seljast kakkuda ning jätkas vaikselt ja sihikindlalt selle tegevusega ka haigemajas. Peale traumeerivat kogemust tahtsime Alberti sööma viia, aga Lõunakeskuse CHI töötajad ei suvatsenud poole tunni…
-
Jõulud
Kas see aasta saabusid jõulud teisiti? Ma ei tea, aga jõulutunnet küll ei ole- võibolla on selle tunde tekkimise jaoks vaja aega, aga aega ei ole ja ümberringi toimuv röövib tegelikult selle tunde tekkimise võimalusegi…. Haigekassa maksab omadele tulemustasu (“jõulupreemia” on sõna, mida pole heaks tavaks enam kasutada, see on põhimõtteliselt sama, et idanaabrite juures ei tohi kasutada sõna “sõda” selle kohta, mis toimub teadagi, kus) ning see on nii banaalne, et puuduvad sõnad ilmestamaks olukorda. Janno ja Maarja saaks selle summa eest hingata mõemad 4 kuud ja natuke jääks ülegi, selle summa eest saaks osta insuliinipumpasid I tüüpi diabeeti põdevatele lastele ja täiskasvanutele, selle summa eest saaks… Ainuüksi selle…
-
Lastekaitse
Olen varasemalt nalja visanud, et varsti helistab meile lastekaitsetöötaja, sest müratase on aeg-ajalt ülepiiriliselt kõrge. Üleeile siis saabuski kätte see aeg, kus helises telefon ning kae õudu, oligi lastekaitsetöötaja…. Meid olevat märgatud ning seetõttu siis ka see kõne. Meid ootas kingitus. See polnud seotud väidetavalt lasterikkusega, lihtsalt taheti tunnustada tubliduse eest. Milline on tubliduse mõõdupuu, see jäi saladuseks. Igatahes ootas meid suur karbitäis head ja paremat meie pere suurtele ja väikestele Husqvarnalt. Aitäh! ❤️ Vot, lastekaitsespetsialist võib helistada ka hea pärast, polegi nii lootusetu see olukord. Väikesed ja suured marakratid on rahul ning saadavad tervist ja rõõmu kõigile.
-
…
Äratus kell 3.49. Vist oli nii, kui kella vasatasin, aga sellele eelnes siis Alberti röökimine, tema paitamine, röökimine ja nii oligi. Kes Albertit teab, siis teda rahustada on võimatu- ta karjub lihtsalt ennast tühjaks ja nii on. Mina enam magama ei jäänud. Tunne on, nagu oleks trammi alla jäänud, kuigi ma ei tea, mis tähenab sõna otseses mõttes sinna alla jääda. Kolasin interneti läbi, tegin endale jõulukingituse, siis hakkas ähkima oma voodis Hagen ja siis otsustasin ma lõpuks voodist lahkuda. Positiivne, sest koolilapsi ootavad nüüd soojad pannkoogid- nad ise ei tea seda veel. Ahi köeb, õues tormab ja tegelikult on päris hästi. Arvestades seda, et õues on päris suur tuul,…
-
Tripper ja kõik muu, mis silme eest mustaks võtab.
Mul on 6 järjestikust vaba päeva, mis peaasjalikult kuluvad lastele ja muudele toimetustele. Eile hakkas õhtul vaikselt kokku jooksma… Õhtu lõppes küll pahteldamisega, aga enne seda sai Hageniga EMO-s käia… Mina vedasin puid tuppa ning väikesed poisid toimetasid Annabeli juhtimisel ja valvsa pilgu all üleval. Tuppa jõudes oli Annabel paanikas: Hagen toppis midagi ninna. Ok, oli jah midagi, aga Annabel teda kinni hoida ei suutnud ja mina seetõttu tangidega seda kätte ei saanud, hoopiski sügavamale lükkasin, et siis väike autosõit Kupejanovi tänavale ning tagasi koju. Tsipsniuh ja käidud ning legokristall ninasügavustest välja urgitsetud. Esmaspäevad on pühad, sest siis on esiplaanil Albert. Albertiga toimetasime eile logopeedi ja tegevusterapeudi juures, viimasega kohtusime…
-
Pekki, käi kanni!
Ei saa öelda, et edasiminekut poleks. Hagen ründas eile Albertit ja Albert tõrjus väikest venda sõnadega: “Käi kanni!” Edasiminek missugune! Täna käisime üle pika aja logopeedi juures ja sain uhkusega talle ette laduda, et Albert on olnud tubli ja õppimisvõimeline. Vähemalt ajas ka logopeedi muigele. Ok, Alberti kõne on hästi pehme, aga see fraas kõlas kenasti ja oli kontekstis. Natukese aja pärast toimetasid väikesed poisid juba üleval korrusel ja Hagen kukutas maha Alexanderi ehitatud legoauto ning õnnetust saatis väikese mehikese hüüe: “Pekki!” Jällegi, täiesti asjakohane… Selle kõige tuules tuleb mulle meelde Alexanderiga seotud lugu. Eks ma olen ilmselt sellest kirjutanud ka, aga kordamine ei tee paha ja siis on see…
-
Lendur
Vahepeal ma… Üks võõras mees küsis, kuidas mul läheb. Mitte päris võõras, aga ikkagi selline, keda ma ei saa nimetada ei sõbraks ega tuttavaks, sest me oleme kohtunud mõned korrad ning sedagi vaid viivuks. “How are you?” Olgu ääremärkusena öeldud, et vestlus toimuski inglise keeles… Vaatasin talle otsa ning jõudsin mõelda, et miks ma peaks ütlema viisaka inimesena: “Fine and how are you?” Miks? Ei pea. “I am so-so,” ning tegin käega sellist vastavat liigutust. “What about you?” “Oh, I am also… I am tired.” “Yes, I am tired too, so tired, I have four children and this job…” See vestlus oli mulle märgilise tähendusega. Mul on kodu ja töö…
-
Aasta ema ja Albert
Aasta ema viis täna ühe oma poegadest koera sita väljaheidete seest läbi tõmmatud kombekaga lasteaeda. Mul on poistele õnneks lasteaeda ka varuriided kaasa pandud ning seetõttu sain määrdunud kombeka kiiresti kotti pakkida nii nagu poleks midagi olnudki. Lasteaias õue minek ära ei jäänud ning mina ei pidanud ka silmi peast välja häbenema. Alberti lainel jätkan. Albert oli täna lasteaias täitsa tubli poiss: esimest korda sõi ja kohe isukalt, nuttu oli kõvasti vähem ning olukord tundub juba lootustandvam. Hagenist ma ei räägi, sest tema on pisike pudrukuul, kes jõuab kõikjale ja on kõikjal ning võtab elu kuidagi kergemalt. Täna selgus puhtalt jutu käigus, et Albertile on lasteaias 2 korda nädalas võimaldatud…
-
Äärmused
Viimasel ajal on Sass hakanud paukuma ning kohati on tema lärtsumised nagu peegelpildi vaatamised. Vist. Ma kõike ei mäleta ka, aga kuidagi tuttav tuleb ette. Ma tegelikult ei teagi, kas seda kõike saab nimetada plärtsumiseks ja paukumiseks, aga ta on hakanud julmalt vastu ütlema ning tuleb tunnistada, et tegelikult on tema mõttevälgatusetel ka ivakene sees. “Miks sa karjud mu peale, kas sa ilusasti rääkida ei oska, kas minuga ei või ilusasti käituda,” see on lihtsalt üks väike näide viimasel ajal aktuaalsete teemade peale. Mille pärast ma siis karjun? Näiteks siis, kui ta sõgedalt vendasid kiusab ja ei taltu paarikümne viisaka pöördumise peale. Võibolla ta ise ei saa aru, et nii…
-
Süümepiinad
Pisikesed poisid käisid täna üle pika aja lasteaiaga tutvumas. Mida see tutvumine siis endast kujutas? Viisin Alberti ja Hageni hommikul kella kaheksaks ja tõin kella poole kaheteistkümne ajal koju. Sain kasvataja käest hurjutada, et eile liiga hilja teada andsin, et nad täna tulevad. Kell oli 13, kui neile eile helistasin. Teatasin vastu, et ma olin tööl ja päris nii ka ei ole, et ripun telefoni otsas… Kasvataja arvas, et nüüd võiks harjutada iga päev ja nii tunnikese kaupa, et tulen ja toon poisid tunnikeseks õue mängima ning nii iga päev. Ma ei tea, millises paralleeluniversumis ta elab?! Otsekoheselt tegin selgeks, et ma pean tööl ka käima ja see lasteaias lendlemine…