Alexander
-
S**t, vesi ja wc-paber.
Hagenil on kombeks üksinda vannitoas mängimas käia: keerab ukse lukku ning asjatab autokestega vaikuses ja rahus. Olgu, eks aeg-ajalt tuleb ette ka, et tal tulevad pähe toredad ideed, aga pigem käib ta seal nautimas oma mänguasju ja aega iseendale. Hagenile meeldib muidugi ka häda number 2 teha pisikesse potti, mitte suurde, vaid väikesesse, just nimelt oma sinisesse titapotti. Tuligi mehike lasteaiast, sulges ennast vannituppa ning tuli minu juurde veidikese aja pärast kaebeldes, et sukapüksid on märjad. Olin töölt tulnud paariks tunniks koju ja valmistusin uuesti öövalvesse minema ning ma lihtsalt ei jõudnud juurelda selle üle, kuidas need sukapüksid märjaks said. Kiskusin märjad sukakad Hagenilt jalast ning palusin tal need pesumasinasse…
-
Hull aeg
Ei, ma ei ole tööl, olen kodus, või siis noh, see siin on kohati hullem kui töö. Nagu ma ühele härrasmehele ptlesin, siis olen haigete lastega kodus – teen ka seda tööd. Hakkas pihta eelmisel nädalal ja ma ei näe lõppu. Olgu öeldud, et Lauri on terve selle nädala olnud õppereisil ning nii ma siis maadlen kogu selle hullusega. Praegu näiteks üks rallib pissihaisu saatel oma punase autoga mööda tuba ning pistab aeg-ajalt röökima, et “kiki, emme kiki läks” ja siis ma pean saama tema fantaasiamängust aru ja seda autot parandama tormama, aga kui õigest kohast autot ei paranda, siis röögib ta veel rohkem. Ma nimesid ei nimeta. Üks magab…
-
Hagen 3 ja kõik teised ka!
12.jaanuaril sai väike Hagen kolmeseks. Sünnipäevahommikul tuustis väike inimene oma kingitust lahti “wow” saatel, Albert jälgis kaugemalt. Hagen tõstis kingituse põrandale ja hakkas avastama, mängima, Albert vaatas vaikides kõrvalt. Minul hakkas väikesest Albertist kahju, pistsin tallegi auto pihku viisin ta Hageni ning viimase kingituse juurde ning näitasin kuhu miski käib ja mida kõike teha saab. Ja kae õudu, Alberti silmad lõid särama, kurbus kadus ning vennakesed hakkasid rahumeelselt koos uue mänguasjaga mängima. Hagen räägib palju ning on väga toimekas ja lisaks sellele ka domineeriv. Hageni ja Alberti uueks käskluseks on “mängida!” ning niiviisi kutsutakse siis teisi endaga koos toimetama – üldjuhul ootavad väikesed endaga koos mürama Alexanderit, kes on teadupärast…
-
Häbenen ennast.
Ma pole päris ammu enam kirjutanud: poolikuid jutte on tervelt kaks, aga sinnapaika on need ka jäänud, sest lihtsalt pole aega, tahtmist jne. Täna hommikul sain teada, et peaksin ennast häbenema selle pärast, et panin Albertist üles pildi kus ta istub potil ja sööb putru. Jutt käis siis sellest pildist. Laps sõi potil putru, ja mis siis. Albert on viimastel päevadel hädas olnud jälle hädaga number kaks ning nii ta siis istub ja istub ja istubki tühja, aga et ka kõht tühi oli, siis nõudis ta putru ning seda ta ka sai. See on meie elu, Albert on minu laps ja see on minu valik, et ta putru potil sööb.…
-
Jõulud: rõõm, kurbus ja pisarad
Jõule ootavad vist kõik: nii suured kui väikesed, karvased ja vähem karvasemad. Alexander on 8, puhas ja rikkumata, kohati veel väga siiras ning mis peamine – laps! Alexander uskus siiralt jõuluvana ja päkapikkudega kaasnevat maagiat ning mina sellest kannustatuna püüdsin talle pakkuda kõigest võimalikust maksimaalset. Kuna see aasta oli plaanis jõulude ajal maale minna, siis organiseerisin sinna õhtuks ka jõuluvana, et Alexander näeks vastupidist klassikaaslaste jutule – et jõuluvana on päriselt olemas, et see imeline ongi tõelisus, et ongi päriselt millesse uskuda ja oodata, et pahade laste nimekiri eksisteerib päriselt ning et tema ongi see hea poiss, kelle juurde tuleb jõulumees ka isiklikult kohale. Ma tahtsin, et ta tunneks ennast…
-
Lastest
Alexander armastab jubedalt mängida, eksole. Tuleb koju ja esimese asjana küsib, kas mängida võib. Kui õpitud on, siis võib. Oleme seda küsimus-vastus nädalakese harrastanud ning lõpuks vaatas stuudiumist vastu eesti keeles 3 ning seda siis kodus loetud teksti tundmise eest. Küsisin rahulikult Alexanderi käest, et kuis siis nii, kas sul oli õppimata. Pojake vastas häbelikult naeratades: “Jah,” ning mina kiitsin teda aususe eest ning siis läks ta mängima. Ka Albert oskab valetada. Väike Moosi on hädas ikka oma number kahe tegemisega: jookseb mööda tuba, hoiab kannikaid kõvasti kinni ja röögib, aga potile ei lähe. Kui pepurohtu panna luban (loe: microlaxi), siis läheb duśśiruumi, paneb ukse lukku, toimetab seal vaikuses ning…
-
Isekas inimene
Alustan kohe selle kõige olulisemaga. Albert keeras haigeks. Pole mingi uudis – köhimine on tema puhul tavaline. Mingi aeg oli juba päis hästi, aga siis tuli sügis ja köha hakkas järjest suuremaks minema. Lauril on õnneks puhkus, sest ma ei kujuta ette, mis moodi see haige lapsega kodus olemine muidu välja oleks pidanud nägema ja kes jaanuaris arved maksnud oleks. Albertil tõmbas nädala alguses kõigele muule ilusale ka palaviku üles. Ilus oli see, et käisime koos väikeste poistega Ahhaas dinosaurustega kooris karjumas ning kõike sealset katsetamas ja uudistamas. Koos köhaga muudkui kruvis ja kruvis palavik, kuniks ühe ilusa kolmapäevase päeva õhtuks oli 39.9 ja Albert oli päriselt täiesti siruli –…
-
Kuidas ma jõulutunde ära rikkusin
Kell oli 22 ja Alexander määris endale nätsu juustesse. Karjus ja röökis, kui üritasin seda välja kammida ja lõigata. Karjus ja röökis nagu mina oleks talle selle juustesse, kulmudesse ja näkku hõõrunud. Mina olen süüdi. Tavaline hilisõhtu tegelikult. Ma olen viimase vindini närvi aetud. Kõikjal on nätsu, kass oli junninud ülemise korruse wc põrandavaibale ning ma astusin sinna sisse. Alexander ja Annabel käisid täna koos poes, andsin säästuka kaasa ja Alexander kuritarvitas seda siis sõgedalt nätsu ostes. Kõik lendas peale seda traali-vaalit prügikasti. Kui ma siin majas veelkord nätsu peaks nägema, siis… Ma ei saa aru, mis sellel inimesel arus oli. Alexander peab koolis kohustusliku kirjanduse, vabalugemise raames, menetlema Lotte…
-
Poisid ja killuke Annabelist
Väikeseid poisse soovitakse lasteaias näha sagedamini, et harjutada etteasteid jõulupeoks. Hagen vaikselt nagu tahaks kaasa lüüa, aga Albert on vankumatult vastu ning nii siis see kõige pisem purjetab venna tuules. Hagen pidavat lasteaias tujutsema ja jonnima – ju siis on rühma omaks võtnud. Viskab pikali ja karjub ning seda nii põrandal kui ka ristseliti lumes, kõike tahab teha ise ja kui keegi püüab aidata, siis karjub ning solvunult varjub vetsu. Olgu öeldud, et seda kõike teeb ta ka kodus… Toppisin täna lõuna ajal Hageni esimesena lasteaias riidesse ning hakkasin Albertit riietama, Hagen aga otsustas minna õue. Ta oskab teha ust lahti ning mina naiivselt arvasin, et ta ootab meid õues…
-
Rahutus
Käisin Albertiga teatris. Tegelikult oli nii, et praktiliselt kuni lõpuni polnud ma päris kindel, kumma poisi ma “Punamütsikest” vaatama võtan. Lasteaiast saadud tagasiside põhjal oleks mõistlikum valik Hagen, sest tema vaatab ja kuulab huviga, Albert seevastu vaevleb huvipuuduses. Olgu öeldud, et trükin kahe sõrmega, sest ülejäänud on külmast kanged – olen tööl ning kangete sõrmedega trükkides võib tavapärasemast rohkem vigu sisse tulla. Ma siin niigi kustutan järgemööda ja püüan anda endast parimat. Aga… Võtsin kaasa Alberti, sest pidasin vajalikuks anda talle võimaluse. Meil oli tööl samal päeval jõulupidu, aga kuna piletid olid ostetud juba suvel, siis ei tekkinud mingit küsimustki. Tegelikult poleks mingit küsimust olnud ka piletiteta, sest peole ei…