Elu,  Emotsioon,  Lapsed

Ma enam ei või…

Mis siis ikka… Annabel tundis täna muret, kuhu on kadunud kõik noad ja kahvlid. 1+1 annab lahenduse kokku: Albert nägi eile õhtul välja nagu klassikaline Nuki ning kaugelt ei olnud vaja otsida ju põhjust. See kohutav kahene käis köögis käsipidi pliidi tuhaaugus ning oli selle ühtlasi ka nuge, kahvleid ja lusikaid täis toppinud. Täna olin mina siis põlvili põrandal ja otsisin tuha seest kadunud lauahõbedat. Siinkohal tuleb kindlasti lisada, et kõik teravad ja ohtlikud noad on meil turvalises kohas ning väikeste poiste käeulatusest kaugemal, täpselt nii, nagu ka kodukeemia koos äädikaga ning ravimid. Hagen topib meil pliidi alla oma mänguasju ning Albert peidab tuha sisse siis söögiriistu. Imeline!

Kuna nõudepesumasinasse ei mahu alati kõik mustad nõud, siis ikka juhtub, et kraanikaussi jääb üleöö “vedelema” ka mõni vett täis lastud pott. Vähe sellest, et ta eile siis kõik lauahõbeda tuha sisse viskas, siis oli ta eile õhtul veel juhust kasutanud ning potti uputanud ka beebimonitori mõlemad pooled. Eks nad siis terve öö ligunesid siis seal ning hommikul lendasid otse prügikasti. Asi see siis ära ole uusi osta või nii- ilmselt ikka ei osta enam. Ammustel aegadel oli näiteks Alexander meil see, kes kastis tema aja vastu pidanud monitori nagu dops-dops küpsist piima sisse, ainult selle vahega, et piima asemel oli Coca-Cola ning monitor seda üritust üle ei elanud.

Hagen näiteks üritab sihikindlalt ning järjepidevalt iga päev televiisorit sisse visata. Ma täitsa reaalselt usun, et millalgi koidab ka see päev, kus see tal ka õnnestub. Ma usun ka siiralt, et kaugel pole hetk, kui pisikesed poisid hävitavad meie truu roboti, kes igal ööl kell 3 põrandalt pudi kokku korjab… Albert oli millalgi näiteks roboti peal neljakäpukil ja sõitis sellega mööda tuba ringi, Hagen seevastu peksab seda nagu metsaline. Idee järgi peaks laisa inimese tehnoloogiaime olema valget värvi, aga nüüd on see lihtsalt… mitmekesine(?), sest laisk inimene ei ole viitsinud sellelt tittede määritud kõntsakihti maha pesta. Kamuflaaź või nii….

Lisaks kõigele on Albert üleval Alexanderi toas kõik oma Nupu tahvli magnetid toppinud põrandaliistude ja seina vahele või siis poetanud seina külge kinni lastud riiuli taha. Hea, et veel niigi, sest mingil hetkel viskas ta enda ja Alexanderi asju näiteks wc-potti… Tegelikult on olukord selline, et kui väikesed poisid on üleval, siis peab olema wc uks kinni… Nii igaks juhuks, sest Sass on endale pähe võtnud, et tema kardab vett peale lasta ja ausalt, ma ei ole huvitatud mänguasjade sita seest välja pesemisest. Vähe sellest, et Alexander enda järelt vett ei tõmba, siis alumist wc-d harrastab ta üleujutada, kuna tal on alati suur hirm, et midagi ägedat jääd pissimise pärast nägemata-tegemata ja seega teeb ta pissimist siis jooksu pealt nii, et lisaks potile ujub ka põrand. Eks ma ikka paar korda olen teda ennast küürima pannud, tuleb vist jälle….

Kui keegi peaks küsima, et kuidas mul läheb, siis: “Tänan küsimast, hästi!”

Üks kommentaar

  • Liina Kask

    Aitäh, Kersti!
    Sain südamest naerda enda jaoks masendaval hommikul. Sul on nii vürtsikalt kirjutatud lood.
    Samas meenus, kui oma kaksikud 1, 5- aastaselt end neegripoisteks muundasid ahju tuhaluugis uuristades ajal, kui lippasin aia taha lehma edasi panema. Aitäh, võid raamatu välja anda!

Jätke vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga