Heast ja halvast.
Heast ja halvast või siis halvast ja heast. Mõne õnn on teise õnnetus ja siis vastupidi.
Albert on jõudnud küllastumiseni logopeedilisest abist või siis logopeedist. Ma isiklikult kahtlustan seda viimast. Näiteks tegevusterapeudiga neil koostöö sujub ning isegi liigagi hästi ja eduliselt, füsioteraapias oleme paar korda ka käinud nind tublisti toimetanud ja treeninud, aga logopeedi juures pole meil kunagi hästi läinud. Logopeed on Albertiga hästi ettevaatlik ja teeb poisi soovide ja tahtmiste järgi, tegevusterapeut jällegi ütleb ja Albert teeb. Üks on pehme ja järeleandlik, teine jällegi otsekohene ja sihikindel. Mind eelmine kord natukene häiris ka see, kui logopeed järjekordse ebaõnnestunud alguse järel küsis, kas Albert kusagil ka ilma minuta on olnud ja midagi teinud. Ma ise mõtlen, et kas 3 aastane peab ilma minuta erinevate spetsialistide juures julgema olla- kas seda pole ühelt nii väikeselt inimeselt liiga palju tahetud? Selliseid kummalisi asju on olnud veel. Näiteks korduv müofunktsionaalse teraapia soovitamine. Logopeed ise ei saa Albertiga klappi ja siis surume seda kohutavat kolmest näolihaseid tugevdavaid harjutusi tegema järgmise uue ja võõra inimesega? Igatahes, Albertil sai juba eelmisel korral mõõt täis ning 2 seanssi järjest on juba täiesti läbi kukkunud kohe algusest.
Leppisime logopeediga kokku, et teeme nüüd pausi ning samal ajal keskendume rohkem füsiole ja käime tegevusteraapias edasi. Palusin eile perearsti käest saatekirja logopeedi juurde, et siis rehabilitatsiooniplaani väliselt kusagil mujal proovida.
Rahvas rääkis, et eile paistis päike. Mina eile päikest ei näinud, aga see-eest sain täna poistega koos õues olla ning natuke kasvuhoones toimetada.
Tavaliselt on nii, et õue minneku jaoks panen 20 minutit poisse riidesse, et siis saaks õues 3 minutit olla ning siis nad röökimise saatel tagasi tassida ja riidest lahti kakkuda, aga täna läks paremini. Albert muidugi pööras mingil hetkel karjuma, aga meil oli Hageniga nii huvitav ja toimekas, et me ei lasknud ennast segada… Karjumisele eelnes väga mõnus tegutsemine kasvuhoones.
Mul juba esimesed sibulad tärkavad ning ka lumikellukesed on ninad mullast välja ajanud ning osad juba õitsevadki! Varsti peaks redise maha külvama…
Loomad olid meie õue ilmumise üle nii õnnelikud, et kass ronis mööda õunapuid üles-alla ja tuhises mööda hoovi küür seljas ringi traavida, Latte lebas meie läheduses ja valvas rahulolevana karja.
Tuppa jõudes hakkas Albert koristama. Ma tean, et Lauri seda ei loe ning võin siia kirja panna, kuidas laps tolmuimejaga jälle toimetas. Tolmuimeja ei ole mänguasi, aga kuidas see laps siis õpib… Ja kui katki läheb, siis läheb asja pärast või siis selle pärast, et sellega mingist anumast vett sisse tõmmati. Hagen ladus puud ahju ja Albert koristas- mis nii üldse viga!?
Toredaid uudiseid ka: Annabel sai 2. koha maakondlikul füüsikaolümpiaadil. Matemaatikas oli ta seitsmes. Keemia on tulemata ning eile oli geograafia. Annabel on tubli!