Sorry or whatever. Nii ongi. Ma olen viimasel ajal nii otsas omadega, et see “sorry or whatever” käib minuga iga päev kaasas. Annabel küsis eile, kas tänaseks saaks tema kehalise riided puhtaks pesta. No, ikka saab, pane siis pesema. Annabel pani riided pesema ja…. Sinna pesumasinasse need jäidki. Kasvatuslikul eesmärgil ei teinud ma teist nägugi ja ootasin, et ta paneks need kuivama. Lapseke avastas hommikul oma märjad kehalise riided pesumasinast, pani kuivama ja tuli vahetunni ajal jooksuga kodust läbi, et siis kuivatist oma kuivad riided võtta ja kehalisse minna…. Sorry or whatever! Kasvatuslikul eesmärgil. Ma ei jõua kõigi järel joosta ja kõike teha. Võibolla on asi täiskuus…. Võibolla on tõesti…

Lauamänguklubi. Kõikidel pühapäevadel on kalendris paks ja rasvane punane ring ümber: see on päev, kui heiskame lipud ning koguneme õhtuti pühalikult laua äärde, süütame küünlad ja Tiina loeb eespalve ning lauamängude klubi järjekordne kohtumine võib alata. Haigused on mõned ringid suutnud kalendrist kustutada, aga üldiselt on pühapäevane käimine minu jaoks nagu mõnele teisele aamen kirikus. Tõeliselt hea seltskond, titekisast eemal, vahvad mängud ja see aeg, kvaliteetaeg! Suupisted ja vein muidugi ka, muidu ei mängi välja. Tegelikult, kohutavalt halb, sest ma söön nagu loom. Stressist. Ma lihtsalt söön ja söön ja söön…. Eks see magistritöö, titekisa jne ajab lihtsalt sööma. Mõne ajab jooma, mina hakkan sööma…. Ma olin eile õhtul üldse…