Lapsed

Kommid.

See vist pole uudiseks, et suhkruga siin majas ei koonerdata. Tõin eile poest pulgakomme, sest Albertile on neid vaja. Mis mõttes, lapsele on kommi vaja, mis jutt see on?! No vot, kae õudu, aga on vaja! Ja kui ka ei oleks vaja, siis ostaksin nagunii. Meil siin peale Alberti on muidu veel lapsi, kes tahavad kommi. Näiteks Hagen. Hagen on üks pisike kuri pistrik, kes võtab vägisi, kui heaga ei saa… Et siis, andsin heaga.

Albert tuli koju, pulgakomm suus, suskasin Hagenile ka ühe pihku, mille peale Albert solvus maailma lõppu ja tagasi. Albert röökis kogu südamest kõhuli keset põrandat, sest Hagen sai ka kommi ja Hageni komm oli suurem kui tema oma. Ma lihtsalt muud seletust ei oska tema solvumise peale leida. Röökis keset põrandat ning lõpuks otsustas minna väikest vennat ja tema pulgakommi lähemalt kaema. Pika piidlemise peale tõmbas ühtäkki Hagenilt pulgakommi suust ja pistis jooksu. Nüüd karjus suurest ahastusest Hagen. Andsin siis Hagenile uue pulgakommi. Alexander veeretas oma kommi ühest põsest teise ja muigas rahulolevalt….

Käisime täna lastega maal ja meie Mamma ikka kohutavalt muretseb, et meie lastel ei ole piisavalt kommi. No ei ole. Üldse ei ole. Meie lapsed pole mitte kunagi saanud kommi ega küpsist ja jäätist ka mitte. Kollast lund lasen jäätise pähe lakkuda. Kõigil! Ja ise lakun ka koos nendega, et olla solidaarne. Igatahes. Mamma pani siis meile suure paberkotiga (!!!) kaasa kõiksugu komme. Kuna Sass on meil kummikommigurmaan, siis neid oli ka mitu pakki. See oli viga. Suur viga, sest Albert teeb kõik, et kommipakk tühjaks saaks: ta söödab mind, Alexanderit, Annabeli, poetab diivani taha, tagumiku alla jne…aga pakk peab saama tühjaks. Nii ta seda kommipakki hävitas kuniks Alexander selle ta käest ära võttis ja lauale pani. Albert solvus jälle.

Albert kargas diivanilt maha nagu pudrukuul ja kukkus keset põrandat kõhuli olles jälle südantlõhestavalt karjuma. Hagen, vanarahu ise, istus karjuva vennakese kõrvale ja kakkus Alberti pusa ja püksitagumiku külge kinni istutud ja litsutud komme ning sõi neid… Ühe õnnetus on teise õnn.

Üks kommentaar

Vasta Eddi-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga