Lapsed

Alexander valmistub ja meie ka.

Alexander on juba rohkem kui kuu aega valmistunud oma sünnipäevaks. Iga päev räägib, mitme päeva pärast on tema sünnipäev. Ühel hommikul tõmbas härra endale sünnipäevamütsi pähe ja teatas: “Pange kingitused valmis, varsti on minu sünnipäev!”

Ootaja aeg on pikk: selle aja jooksul on korda saadetud lugematul arvul sigadusi. Näiteks sai Alexander keelu Annabeli Nintendo Switchiga mängida kuni oma sünnipäevani. See oli umbes kolm nädalat tagasi siis. Vahepeal on väikeseid järeleandmiseid ka tehtud ja lubatud sutsukese mängida, kui ta hästi käitub, aga seda hästi käitumist ei jätku kauaks… Ta on pealaest jalatallani tegusid täis. Poiss ei ole halb, lihtsalt tema teod on natuke pahad. Näiteks suudab ta Alberiti niiviisi pöördesse ajada, et ka mina lähen kettasse. Alexander on kõikjal ja samas ei kusagil (siis, kui on vaja, et ta midagi teeks).
Eile õhtul läks ta pesemata ja mustade riietega magama. Ma nii jubedalt vihastasin, et läksin ja kloppisin ta üles ja saatsin pesema. See sindrinahk magab nii sügavalt, et tema äratamisega peab ikka vaeva nägema, aga ma olin nii tige, et enne lihtsalt ei jätnud, kui ta üles ärkas. Põrsas!

Homme tulevad sõbrad külla ja mul on kõik ideed otsas, mida lauale panna, mis tort teha… Võibolla olen ka nii väsinud, et lihtsalt enam ei suuda mõelda.

Väsimusest veel nii palju, et paar päeva tagasi oleksin trepist öösel alla kukkunud: läksin Hagenile piima tegema ja jäin vist sekundiks-kaheks trepil magama ja juba järgmisel hetkel olin valmis vabalangemiseks.

Väsinud, millest? Mitte midagi ma ju nagunii ei tee… Välja arvatud see, et iga vähegi vaba hetke olen pühendanud Alexanderi toa remontimisele ja sellele, et see peab saama valmis ning sisustatud lapse sünnipäevaks. Sellest tuleb postitus millalgi hiljem, kuidas ma korstent parandasin ja krohvisin, kuidas ma kursavenna käest nõu küsisin ja mida kõike veel. Kui karud saab tantsima panna, siis saab mind ka krohvima ja pahteldama…. öööök. Lauri arvas, et kuna mul nüüd krohvimisest käsi soe, siis liigume majas vaikselt edasi. Hurraaa, rõõm on piiritu!




4 kommentaari

Jätke vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.