Porno ja unistused

Albertist on saanud päris muhe väike kaaslane, aga Hagen on see, kes suudab Albertit päevas korduvalt endast välja ajada: kisub mänguasjad käest, torgib ja kakub ning Albert on see, kes ei oska ennast muul viisil kaitsta kui ainult karjudes. Hea küll, on olnud ka hetki, kui käed lähevad käiku, aga seda pigem harva.

Albert on avastanud herned ning tatsab iga kätte saadud kaunaga kellegi suurema juurde, et see aitaks lahti teha. Täna sai maha külvatud siis ka teine sats herneid.

Mustikad juba vaikselt valmivad ning nobedamad on saanud juba suu magusaks teha. Freiku koos Annabeliga näiteks. Pisike peninukk võttis kahe nädalaga juurde 1,6 kg. Tal on seljas veel traksid ja rihmakegi lohiseb igaks juhuks järel, aga ta on juba kosunud ning päris igast praost välja ennast pressida eman ei saa. Kui värava alune on kinni pandud, siis pole selle putku pistmisega enam probleemi, aga parem karta kui kahetseda, sest kasside ja teiste koerte peale läheb ta pöördesse ning on võimeline oma kolm karva kokku pakkima ja ennast kas või läbi lukuaugu hingama. Freya kaalus meie juurde tulles 8 kg, esmaspäeval, kui täitus meie juures kaks nädalat, oli ta juba 9,6kg. Selline positiivne kaaluiive on tänu sellele, et ta saab süüa. Loomaarst arvas, et kõrgemaks ta ei kasvagi, sest nälgus aktiivses kasuperioodis tegi selle isendiga oma. Vahet pole, sest oma iseloomult on ta fantastiline!

Freyast veel niipalju, et seedimine on tal endiselt hell: krõbinatele juurde tuleb konservi anda ettevaatlikult. Juust on endiselt väikese koera lemmik ning seda jagavad talle lahkesti meie pere poisid. Freya enam ei ahmi toitu ning pole ka pidevas valmisolekus kausi juurest põgenema. Ta on harjunud, et keegi väikestest istub tihti tema toidukausi juues ning suhtleb temaga koeraga söömise ajal. Pisikesed käekesed jagavad maiuspalu ning kõik on hästi. Ta pole kordagi näidanud üles agressiivsust laste ega teiste loomade vastu. Kasse tahab ta nuuskida ning nendega mängida, aga haiget ta ei tee ning teisi koeri tahab ta samuti rõõmsalt tervitada.

Täna hommikul sadas jälle vihma ning õue minnes oli parajalt märg…

Hagen aga arvas, et niiskuskindel riietus ei ole tema jaoks ning kiskus ära kõik ebavajaliku – sokkidega mööda märga muru oli palju mugavam kõndida ning isegi kui ei olnud, siis põhimõtte pärast oli nii parem! Kummikuid keeldusid mõlemad poisid endale jalga panemast.

Olen paaril eelneval aastal valjult unistanud, et tahaks peenrakaste ning ma ei tea mis Lauriga juhtunud on, aga ta on mulle valmis teinud neli imekorralikku ja ilusat kasti. Nüüd täidab neid aegamööda mullaga.

Lauri on ülikorralik, neitsi tähtkujust, ning kõik peab olema nööri järgi seatud ning plaani järgi korraldatud. Nagu ka need kastid, mis on täpselt paigutatud nööri järgi, ühesuuruste vahedega ning megakorralikust materjalist, et peaks vähemalt järgmised 10 aastat vastu. Ja need kastid on suured, tekstiilistatud põhja ning läbi Lauri käte sõelutud mullaga… Kaks saidki täna mulda täis ning ühe sisse külvasime herned: 4 x 3 meetrit, et jaguks kõigile. Kui tekib küsimus, et miks neid kaste kohe mulda täis ei saa, siis ütlen, et ega see muld puu otsas kasva.

Fotol siis kaks kasti oma õigetel kohtadel.

Meil on üldse see aasta neid projekte nii palju ja ma ei kujuta ette, kuidas kõik valmis saada, aga ometigi järeleandmiseid teha ei taha. Näiteks võiks selle kõnniteekivide ladumise jätta vabalt järgmisesse aastasse, aga kivi on olemas ja see porno rikub vaadet, ma tahan, et oleks silmale rahulik vaadata ning saaks keskenduda juba uuele objektile. Ma ei taha teada, mis minust järgi on jäänud, kui kivid ükskord maha on laotud…

Tradaaaa…. Pilt ühest pooleliolevast pornost. Selle valmimistähtaeg on orienteeruvalt augusti lõpp. Seda me tõesti õnneks ise ei tee. Peldikust peaks saama viisakas pesuruum nii, et ei peaks külaliste ees häbi tundma.

Järgmine pooleliolev objekt on saun. Saun on Lauri unistus ja see saab teoks. Tegelikult ootan minagi juba võimalust talvel lavalt otse hange karata. Paljalt. Võibolla on saun ka üheks võimalikuks pelgupaigaks titekisa eest. Tahaks laternakuma ja tähistaevast, palju lund ja karget talveilma, vaikust ja hetke iseendaga – iseendale.

Seda aega iseendale on vähe meil kõigil.

Välja arvatud poistel… Hagen ja Albert tiksuvad vaid iseenda vajadusi rahuldades ning meie teised nende rütmis ja nende järgi.

Täna leiutas Sass uue sõna: “sistuma”, mis tähendab siis istudes peeretama. Eks neid vahvaid väljendeid on tal teinekordki tulnud, aga mõtled küll, et panen homme kirja, aga homme enam ei mäleta ja nii ongi…

Käisin suuremate lastega nahkhiirte teemalisel õhtul. Meil ongi nii, et kas käin mina suurematega või siis ei käi üldse, vahepeal harva ka kusagil kõik koos, aga see viimane on nii tüsilik ja pingutust nõudev, et tõesti, seda juhtub harva. Kui poisid ükskord suuremaks saavad, siis on ehk kergem…

Sassil on muuhulgas kaks raamatut kolmest kohustuslikust loetud! Minul ka… Ma ei suuda teda sundida, nii palju pahandust ja negatiivseid emotsioone ei millegist. Kergem on koos ja vähem närvikulu meile mõlemale. Kuidas see nüüd oligi, et üksi jõuad kiiremini, aga koos kaugemale. Sass üksi ei jõuaks kuhugi, vähemalt praegu on nii.

Lõpetuseks üks megailus ampel: taimed ostsin ja istutasin amplisse ning nüüd käin ja kastan ning imetlen. Minu ühed suured iga-aastased lemmikud!

Head ööd!