Mis siin haiseb?
Mõned head päevad tagasi tundsin Alexanderi toast kohutavat lehka tulevat. Esimese hooga arvasin, et keegi on toas ära surnud, aga ma ei suutnud tuvastada laipa. Järgmiseks arvasin, et haiseb mõni madratsi vahele unustatud lihaviil. Madratsi alt leidsin mõned legod ja need ei haisenud. Nuuskisin ringi ja aru ei saanud. Lasin lastel segi keerata mänguasjakastid, et ehk on kusagile peidetud mõned trussikud ja siis on sinna sisse mõni väiksem kass ära surunud või siis mõni suuremat sorti hiir. Ei suutnud me Alexanderi toast leida trussikutesse surnud lemmikloomi ega isegi mitte musti pükse – tuba oli selle seitsmese noormehe kohta vägagi korras, aga ometigi haises.
Kes mind teab, siis olen lõhnade suhtes äärmiselt tundlik. Annabel ikka ja jälle viskas õhku mõtte, et ehk haiseb vaip, kuid mulle ei tundunud see mõte realistlik, aga tegelikult oligi Annabelil õigus. Lauri ostis eelmisel sügisel Sassi tuppa suure pehme vaiba, et oleks soe põrandal mängida ja Hagen oli selle siis keskelt täis kusnud ning niiviisi, et põrand alt märg ja seda ilmselt juba pikema aja jooksul ja järjepidevalt: iseenesest hästi loogiline koht, sest seal see väike inimene oma palja peaga igal õhtul enne ööund mängib. Annabel aitas vaiba kokku rullida ja mina vedasin selle õue. Sassi toa põrand sai puhtaks pestud ning hais kadus. Kuna vaip on ülimalt raske, siis Lauri vinnas selle täna kiigu poomile rippesse ning mina leotasin ning pesin puhtaks – survepesuriga. Vast suve jooksul kuivab ära ka…
Jätkan kusistel teemadel.
Tavaliselt annavad väikesed poisid häälekalt märku kui keset ööund tuleb häda ning suuremaid õnnetusi on juhtunud voodisse mõned õnnetud korrad. Täna läks suisa nii õnnetult, et Albert märku ei andnud ja lasi minu ning Lauri tekid täis, lisaks nendele veel lina ja madrats. Madratsit puhtaks ei pesnud, aga tekid kogu täiega läksid pessu.
Lauri tõmbas reedel enne sauna riidekapi ukse lahti ning tuli mulle kurtma, et kapist viskas haisu ning tema arvates saunalinade riiulis on asi hapu, sest sealt olid välja veerenud ühed kusised bokserid ning tema meelest on ka kogu riiuli sisu nüüd määrdunud, et mingu ma vaadaku. Jah, tuleb tunnistada, et kusised trussikud vedelesid elutuna kapi ees maas, kannatada olid saanud tõesti mõned saunalinad ja käterätid. Tegelikult on Albert nutikas poiss, sest kuhu ikka kusiseid trussikuid peita, kui mitte kappi?!
Seda ma reedel ise mõtlesin, et huvitav küll, miks on Albertil peale lõunaunest virgumist teised püksid jalas, aga kuna see teema mind eriti ei huvitanud ja tegemist polnud ka elutähtsa küsimusega, siis kaua ma oma pead trussikuteemaga ei vaevanud.
Väga oluline fakt veel: pesumasin haiseb enne programmi alustamist nagu pissipott enne tühjendamist…. või siis nagu Freya tubane jooginõu, millesse Hagen on paar päeva järjest põit kergendamas käinud.
Edasi tummisematele radadele.
Eile juhtus näiteks nii, et tahtsin ühed teksased Hagenile enne väljasõitu jalga panna, aga avastasin mingi pruuni triibu värvlilt ja otsustasin nuusutada. Ma ka ei õpi…. Nuusutasin nii õnnetult, et pistsin nina vastu niisket sitatriipu. Kuidas ja kuna see sinna tekkis, müstika, aga veel praegugi on tunne, et tahaks oma ninaotsa põlema pista.
Tagasi vesisele ja neutraalselt lõhnavate teemale.
Üle hulga oli täna ilus soe suvepäev ning Alexander pidas targemaks väikseid vennakesi veepüssist joota. Kõigile meeldis. Olgu siinkohal öeldud, et vesi tuli kraanist ning ka Freya jooginõus on puhas vesi.
Mina leban voodis, Hagen nohiseb und tõmmata, Albert naerab ei tea mida ning päeval puhtaks pestud lambavillast tekk haiseb nagu märg lammas.