Lihtne elu ja Freya
Saage tuttavaks: Freya. Annabel valis nime, Sass ja Lauri kiitsid heaks ja nii ongi. Et nüüd keegi pahaseks ei saaks, siis ütlen, et tegemist on chow laadse kutsikaga, kuigi tegelikult ei ole ta “laadne”, vaid päris, selle väikese vahega, et ta on Eestimaa Loomakaitse Liidu poolt üks neist õnnelikest, kes kutsikavabrikust päästeti. Ma ei teagi, kuidas seda kohta õigesti nimetatakse, on see siis kutsikavabrik, kas tegemist on millerdajaga, ma ei tea… Tean vaid seda, et Freya on pärit kusagilt, kus oli liiga palju koeri ja vähe süüa.
Lapsed ei teadnud kutsika tulekust. Ütlesime eile Lauriga, et käime korra linnas ära, et pakk tuli. Annabel oli väikestviisi kuri, et kus me nii kaua oleme. Ta arvas, et läksime välja sööma ja tema pidi tittesid valvama- nii alatu meist! Kutsikas tuli Tallinnast: Lauri töökaaslased korjasid ta peale ja tõid meile poolele teele koju ära. Ühel mehel on hammas verel, et tahaks ka sellist…
Freya külastab esmaspäeval loomakliinikut, et paigaldada kiip ning teha välis- ja siseparasiiditõrje ning hiljem siis ka vaktsiin(id). Siinkohal teeme selgeks, et Eestimaa Loomakaitse Liit ei tegutse omakasu eesmärgil: looma loovutustasu on kõikidel juhtudel 100 eurot ja sõlmitakse loovutusleping, lisaks maksavad nemad loomakliiniku arve… Pisike arvutus ja igaüks saab aru.
Freya turjal on tunda koorikutes puremisjälgi ning ta sööb kiirest (nagu mina tööl) ning on pidevalt valvel, et kausi juurest vajadusel kiiresti põgeneda. Täna on juba olukord tibakene parem, ta vist hakkab aru saama, et toit ei kao kausist kusagile ja keegi ei tee haiget, aga kõiki tegevusi saadavad paid ja jutt, et kõik on korras, kõik on hästi… Tegelikult on Freya üldse pisut arg ning seepärast panin talle selga traksid ja õue saab ta lisaks ka trakside külge rihma lohisema, et vajadusel ta kergemini tuppa saaks. Õues olemist naudib ta tohutult! Täna juba reageerib kutsumisele…
Aed on selle suure kuivuse tõttu niitmata, et säilitada seda vähest rohelust ja Freyale meeldib! Freyale meeldib ka Latte ja huvi pakuvad kassid. Freya ei ole rabaja, aga ta tahaks nuusutada ja lähemalt uurida, aga kõik karvased hoiavad temast eemale. Lattega tegid nad tutvust koheselt kui koju olime jõudnud. Latte on tark koer: käsklus “ei” on kõrgem kõigest. Kassid on “ei” ja nüüd on ka Freya “ei”. Annabel ütles, et ma olen chowlausuja, sest Latte kuuletub mulle sekundi pealt ja Freyat püüan ka mina karjatada ning tundub, et me klapime päris hästi, vähamalt algus on paljulubav.
Mulle lihtsalt kohutavalt meeldib see tõug! Chow ei haugu asjata, ei maruta ringi, chow on rahulik ja tark ning hea hingega. Nad on põikpäised, aga samas tohutult intelligentsed. Nendega käib kaasas legend, et nad ajavad kurjad vaimud eemale. Oma esimese chow sain ma siis, kui käisin üheksandas klassis ning peale seda mul teisi tõuge polegi olnud.
Freyaga tuleb teha tööd rohkem kui teistega, aga suvi on ees ja usun, et me saame tema hirmudest üle. Selle pean ka ära märkima, et Freya teeb hädad õue ja tuppa pole kordagi teinud… See-eest teeb meil Hagen vaba mehena siin nalja….
Ehe näide ilusast lapsepõlvest! Ei midagi piinlikku, kõik strateegilised kohad on kaetud ja laps on laps, mis sest, et kasimata, aga rõõmus. Õhtu lõpuks on kõik kolm poissi üsna ühtemoodi päeva poolt värvitud.
Mõnel pildil on ikka lastel riided ka seljas, aga need kistakse kiirest seljast ning õhtu lõppedes tuleb mööda aeda riideid kojata. Kui lapsed ja Lauri korjavad põõsaste küljest marju, siis mina korjan aiast trussikudi ja särke.
Tegelikult on ju elu lihtne, tuleb vaid osata rõõmu tunda ümbritsevast.
Head ööd!