Hinge pealt ära

Ma olen hästi kaua seedinud ühte olukorda, sest ma sain jubedalt haiget, tunnen ennast nii närult ja siis jäin jällegi mõtlema, et kui seda siin jagan, et äkki see inimene loeb ja saab ise puudutatud, sest ehk tahtis ta ikkagi head ja ma ei taha teha kellelegi asjatult haiget, ma ei taha, et keegi ennast minu pärast pahasti tunneks, aga ometigi…. Elu.

Inimene kutsus mind külla, sest tal olevat minu jaoks kõrvale pandud seda ja teist. Teeme selgeks, et tegemist ei olnud toiduabi ega riietega, aga mulle tohutult meeldivad näiteks retrohõngulised lauanõud, vaasid… Läksingi siis ja… Ta oli mulle kõrvale pannud rotisitaseid nõusid millst osadel killud väljas ning mõrad sees, mõned asjad suisa võidunud, lisaks räbaldunud saunalinu, pleekinud kardinaid. Jäin viisakaks ning tänasin, võtsin osa asju vastu ja osa jätsin võtmata – tõin põhjenduseks, et lihtsalt ei mahu. Koju jõudes viskasin asjad vaikides prügikasti. Siiani on ausalt öeldes väga nadi tunne, sihuke… Ma ei tea, häbi on kuidagi. Igatahes ei suuda ma peale kõik seda selle inimesega suhelda ja nii ei saagi ma teada, kas tema kavatsused olid head või halvad.

Lõpetuseks pilt minust ja Albertist, et postitus tühi ei tunduks.