Elu
-
Pekki, käi kanni!
Ei saa öelda, et edasiminekut poleks. Hagen ründas eile Albertit ja Albert tõrjus väikest venda sõnadega: “Käi kanni!” Edasiminek missugune! Täna käisime üle pika aja logopeedi juures ja sain uhkusega talle ette laduda, et Albert on olnud tubli ja õppimisvõimeline. Vähemalt ajas ka logopeedi muigele. Ok, Alberti kõne on hästi pehme, aga see fraas kõlas kenasti ja oli kontekstis. Natukese aja pärast toimetasid väikesed poisid juba üleval korrusel ja Hagen kukutas maha Alexanderi ehitatud legoauto ning õnnetust saatis väikese mehikese hüüe: “Pekki!” Jällegi, täiesti asjakohane… Selle kõige tuules tuleb mulle meelde Alexanderiga seotud lugu. Eks ma olen ilmselt sellest kirjutanud ka, aga kordamine ei tee paha ja siis on see…
-
Lendur
Vahepeal ma… Üks võõras mees küsis, kuidas mul läheb. Mitte päris võõras, aga ikkagi selline, keda ma ei saa nimetada ei sõbraks ega tuttavaks, sest me oleme kohtunud mõned korrad ning sedagi vaid viivuks. “How are you?” Olgu ääremärkusena öeldud, et vestlus toimuski inglise keeles… Vaatasin talle otsa ning jõudsin mõelda, et miks ma peaks ütlema viisaka inimesena: “Fine and how are you?” Miks? Ei pea. “I am so-so,” ning tegin käega sellist vastavat liigutust. “What about you?” “Oh, I am also… I am tired.” “Yes, I am tired too, so tired, I have four children and this job…” See vestlus oli mulle märgilise tähendusega. Mul on kodu ja töö…
-
Aasta ema ja Albert
Aasta ema viis täna ühe oma poegadest koera sita väljaheidete seest läbi tõmmatud kombekaga lasteaeda. Mul on poistele õnneks lasteaeda ka varuriided kaasa pandud ning seetõttu sain määrdunud kombeka kiiresti kotti pakkida nii nagu poleks midagi olnudki. Lasteaias õue minek ära ei jäänud ning mina ei pidanud ka silmi peast välja häbenema. Alberti lainel jätkan. Albert oli täna lasteaias täitsa tubli poiss: esimest korda sõi ja kohe isukalt, nuttu oli kõvasti vähem ning olukord tundub juba lootustandvam. Hagenist ma ei räägi, sest tema on pisike pudrukuul, kes jõuab kõikjale ja on kõikjal ning võtab elu kuidagi kergemalt. Täna selgus puhtalt jutu käigus, et Albertile on lasteaias 2 korda nädalas võimaldatud…
-
Äärmused
Viimasel ajal on Sass hakanud paukuma ning kohati on tema lärtsumised nagu peegelpildi vaatamised. Vist. Ma kõike ei mäleta ka, aga kuidagi tuttav tuleb ette. Ma tegelikult ei teagi, kas seda kõike saab nimetada plärtsumiseks ja paukumiseks, aga ta on hakanud julmalt vastu ütlema ning tuleb tunnistada, et tegelikult on tema mõttevälgatusetel ka ivakene sees. “Miks sa karjud mu peale, kas sa ilusasti rääkida ei oska, kas minuga ei või ilusasti käituda,” see on lihtsalt üks väike näide viimasel ajal aktuaalsete teemade peale. Mille pärast ma siis karjun? Näiteks siis, kui ta sõgedalt vendasid kiusab ja ei taltu paarikümne viisaka pöördumise peale. Võibolla ta ise ei saa aru, et nii…
-
Süümepiinad
Pisikesed poisid käisid täna üle pika aja lasteaiaga tutvumas. Mida see tutvumine siis endast kujutas? Viisin Alberti ja Hageni hommikul kella kaheksaks ja tõin kella poole kaheteistkümne ajal koju. Sain kasvataja käest hurjutada, et eile liiga hilja teada andsin, et nad täna tulevad. Kell oli 13, kui neile eile helistasin. Teatasin vastu, et ma olin tööl ja päris nii ka ei ole, et ripun telefoni otsas… Kasvataja arvas, et nüüd võiks harjutada iga päev ja nii tunnikese kaupa, et tulen ja toon poisid tunnikeseks õue mängima ning nii iga päev. Ma ei tea, millises paralleeluniversumis ta elab?! Otsekoheselt tegin selgeks, et ma pean tööl ka käima ja see lasteaias lendlemine…
-
Armastus
Meie igaõhtuseks rutiiniks on kujunenud “ma armastan sind” leierdamine edasi ja tagasi. Paremale ja vasakule. Lapsed mulle, mina lastele ja siis nemad jälle veelkord ja veelkord mulle… Olin siis paar õhtut tagasi nii väsinud ja tülpinud kõigest, et vaikselt hakkas kogu minult tähelepanu saamise vajadus nii väga murdma, et… Sass tuli pesust, rallis ringi, rõõmutses ja kilkas ja tuli mind kallistama ja ütles selle igaõhtuse “ma armastan sind” fraasi ning ma siis küsisin, et mida tähendab “armastama”. Sass vastas sellele hoobilt nii: “See tähendab seda, kui sulle keegi väga meeldib ja sa tahad temaga koguaeg koos olla”. Sass suutis kogu oma siiruse ja headusega sulatada südameid. Ma meeldin talle ja…
-
Pole ammu näinud
Mul on täna vaba päev. Vaba, noh, kui seda nii saab nimetada, sest keskpäeval pakin poisid kokku ja viin Annabeli linna Unimedi. Tahaks minna poistega raamatupoodi, aga ma ei kujuta hästi ette, kuidas see võiks toimuda ja toimida. Meil on siin üks mega suur Peppa fänn, ehk ostaks talle mõne raamatu juurde või midagigi… Peppa ruigab söögi alla ja söögi peale ning Albert läheb koos oma raamatukesega isegi magama. Viimasel ajal magab Albert kaisus ning näiteks täna oli see öö, kus otsapidi minu külje all veetis öö voodis ka see kõvade kaantega Peppa raamat. Kui ma seda üritasin voodist välja visata, siis mingi hetke pärast Albert hakkas seda taga otsima…
-
Ma olen unistuste naine!
Vaatasin eilset Laserit ja lugesin täna Eesti Ekspressi. Laseri teine pool keskendus hinnatõusule ning inimeste toimetulekule, Eesti Ekspressi artikkel toimetulekule peale kaotust ja sellele, kui paidumatud on seadused. Hinnatõusust. Ma närin enne tapeeti, kui et lähen ja küsin abi. Õnneks nii kaugel veel asi ei ole, et peaks päriselt abi küsima, aga… Olen vist õppinud viimase paari aasta jooksul säästlikumalt elama. Kokkuhoidlikult toimetamine ei tähenda, et elukvaliteet langeks- see võibolla isegi mitmekesistub! Viimasel ajal käin tihti poes, pea-aegu, et igapäevaselt. Hea küll, karantiinis istudes tellisin Barborast, aga ka siis üritasin skoorida. Käin iga päev toidupoes, sest ainult nii on võimalik leida maksimaalselt häid diile ja kui aus olla, siis soodushinnaga…
-
Põgenemine
Põgene palju tahad, ükskord saab ta su kätte nii või teisiti. Punusin eile patse nii, et küüned kihilised ning ikka selleks, et täna konverentsile minna. Konverentsi kuulasin ja vaatasin täies mahu ja kogu oma ilus veebist- lokid olid asja ette! Ma olen positiivne, üdinisti positiivne. Sass tuli teisipäeval koolist koju, maandus diivanil ja jäi multasid nautima. Mingi hetk köhatas mehike korra ja siis natukese aja pärast kostus teinegi köhatus. Mõtlesin siis, et teeks testi, sest laupäeval saime teada, et Sassi klassijuhata on positiivne. Tegin testi ja tegin teise veel, sest ei suutnud uskuda oma silmi- Alexander on positiivne. 4.oktoober on teadupärast Alberti sünnipäev ning seekord juhtus siis nii, et pidasime…
-
Terror
Täna oli see öö, kus otsustasin, et nüüd aitab ja vaatan, mis numbreid siis kell ka lõpuks näitab. Kell oli 2.48 ning selleks hetkeks oli terror kestnud juba terve igaviku ning meeleheide ja ahastus suurenesid iga sekundiga. See oli selline tunne, et ma ei tea, mida ma oleksin valmis tegema, et see kõik lõppeks. Rõdule magama minema, terrassi alla kaevuma, üheotsapileti Austraaliasse ostma? Ükskõik mida, ükskõik kuhu. Albert kukkus õhtul mulle kaissu magama ja ma mõtlesin, et olgu siis nii, las olla temalgi mõni helge hetk. Sellele õndsale hetkele eelnes muidugi sõge röökimine- voodis ja põrandal karjumine ei millegist ning mingil hetkel, kui suutsin ta voodisse saada, kukkus ennast pahupidi…