Üleujutus

Ilustamata.

Eile õhtul mängisin koos Sassi ja Annabeliga ülemisel korrusel arvuti taga rallit, Albert toimetas koos meiega, Lauri käis pesus ning lesis voodil ning Hagen rallis lihtslat ringi. Kell oli siis midagi kümme läbi.

Mingil hetkel tormas vinguv Hagen märja pluusikäeisega meie juurde, kakkusime selle tal seljast ja jätkasime igaüks oma tegevusega, ehk siis kolm meist mängisid, Albert vaatas pealt ja Lauri ei teadnud elust midagi.

Aeg oli magama minna. Sassil on igal õhtul vaja alati enne magama minekut süüa ning nii ta siis tatsaski kööki ja tuli suure röökimise ja jooksuga üles tagasi. Ka kõige unisemad, vanemad ja apaatsemad liikusid alla nii nagu jalad võtsid. Sass oli selleks ajaks köögikraani kinni keeranud, tervet köögipõrandat kattis paarisentimeetrine veekiht mis juba otsapidi elutuppa jooksis, pissipott hulpis nõutuna üleujutuse keskel, nõudepesumasin karjus veateate saatel ja Sass nuttis selle kõige saatel paaniliselt. Annabel võttis alla jõudnud Alberti kaasa ja siis karjusid üleval juba ka Hagen ja Albert. Hagen üleväsimusest ning Albert suurest pahameelest, et teda alla korrusele ei lasta.

Meil on selline köögikraan mida saab keerata ja väänata ning juga suunata. Hagen oli siis vahepeal all käinud, vee lahinaga jooksma keeranud ja juga suunanud. Otse põrandale.

Mina möiratasin, Sass kadus üles korrusele ja siis tõin terve hunniku saunalinu, et hakata kuivatama. Kraanikausi alused prügipanged olid silmini vett täis, pakendikotid läbiligunenud. See selleks. Kuivatasime, väänasime, kuivatasime. Nõudepesumasin karjus… Lasime majal korgid välja paar korda, aga see tehnikaimet ei aidanud ning hädakisa jätkus. Lasime voolu ööseks köögist välja ja suunasime pikendusjuhtmetega toite eluks vajalike masinateni ümber.

Hommikul oli nõudepesumasin ikka erroris ja kõiksuguste internetist leitavad õpetused ei aidanud ka. Ma olin nii vihane, ma olin nii ahastuses. Lõpuks leidsin siiski ühe video, krudasin selle järgi kruvid masina alumise paneeli küljest, plätserdasin nagu videoski näpukestega masina sisemuses olevas vees ja hakkasin siis juhtmete vahelt vett välja ajama. Uued tolmulapid ja vanad pikad klemmid aitasid, masin sai kuivaks ja oli taaskord töökorras.

Küll on need minu poisid ikka toimekad ning küll olen mina ikka tubli! Aplausi?

Pilti ei saa, mul ei ole endiselt tuju.