Elu,  Emotsioon,  Lapsed

Pole ammu näinud

Mul on täna vaba päev. Vaba, noh, kui seda nii saab nimetada, sest keskpäeval pakin poisid kokku ja viin Annabeli linna Unimedi. Tahaks minna poistega raamatupoodi, aga ma ei kujuta hästi ette, kuidas see võiks toimuda ja toimida. Meil on siin üks mega suur Peppa fänn, ehk ostaks talle mõne raamatu juurde või midagigi…

Peppa ruigab söögi alla ja söögi peale ning Albert läheb koos oma raamatukesega isegi magama. Viimasel ajal magab Albert kaisus ning näiteks täna oli see öö, kus otsapidi minu külje all veetis öö voodis ka see kõvade kaantega Peppa raamat. Kui ma seda üritasin voodist välja visata, siis mingi hetke pärast Albert hakkas seda taga otsima ja ähkima… Hagen rebis mingi hetk raamatust klapid välja ja ma teipisin need tagasi, et oleks Albertil jätkuvalt seda rõõmu.

Albert vaikselt rõõmustab ka jumpy üle. Tasapisi, kuid siiski. Kõige rohkem tunneb hüppeloomast rõõmu Alexander…. Tahaks täna lisaks Unimedile jõuda ka perearsti juurde, sest Albert köhib endiselt nagu sõge. Oktoobri alguses sai ju väike inimene covidi külge ning pole sellest siiani taastunud… Tegelikult oli see ootuspärane. Mingil hetkel helistati lasteaiast ja küsiti vennakeste järele. Nojah, me oleme terve sügise peale paar päeva lasteaias käinud ning kui Albert on kodus, siis on loogiline, et ka Hagen on koos meiega. Ma saan aru küll, et laisk olen ja ei viitsi last aeda viida…

Tänu kellakeeramisele oleme juba teist hommikut varajased- isegi Annabeli ja Sassi nägime ära. Hagen on endale omaselt toimekas: jõi pool minu hommikukohvi ära, hammustas Albertit ning mängib autodega.

Hagenil on seljas traktoritega pluus, mille ostsin tegelikult kunagi Albertile, aga Albert vihkab seda…

Usun, et see traktoritega pluus ei kesta tal kaua, sest Hagen oskab elada. See pilt ei ole tänasest, vist eelmisel nädalavahetusel tehtud, kui Hagen nautis nussasaia ja toimetas edasi. Nautimine: võta nussasai pihku ja alusta söömist saia keskelt ning katsu sai nussast võimalikult puhtaks lakkuda.

Et noh, praegu alustasid poisid hapukoore ja tatrapudru söömisega ning usun, et Hagenil saan kindlasti enne linna minekut pluusi vahetada. Albert on meil gurmaan ja tema nautleb toidulauas viisakalt ja kultuurselt.

Tegin eile mõranenud profitroole. Olen seda ideed veeretanud paar nädalt ning eile oli siis see päev, kus mõtted said teoks. Kuna õhtul pidi kokku saama ka lauamänguklubi, siis tegin suisa kahekordse koguse. Keedutaigent tegin teist korda elus ja esimest korda see õnnestus ja tulemus oli imeline!

Vot. Enam ei jõua kirjutada, elu ei ole, sest töö tuli vahele. Terve koolivaheaja nädala tööpäevad veetsin tööl ning koju jõudes olin enamikel õhtutel zombi. Häbi tunnistada, aga eelmisel esmaspäeval vajusin unne enne pisikesi poisse.

Lauri käib kaugel tööl ning mõned õhtud olen lastega üksinda. Suur osa tsirkuse ohjamise aust kuulub tegelikult Annabelile ja ma siiralt ei tea, mida ma ilma temata teeksin…. Hakkama saaks, aga keerulisem oleks…

Üks kommentaar

Vasta Külli mürgimäe-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga