Alexander 8!

Täna oli kaua oodatud päev- Alexander sai 8!

21. august 2015 kell 12:38 Tartu Ülikooli Kliinikumis.

Kaal: 4150g

Pikkus: 52cm

Apgar: 9/9

Sass kohe oskab! Paljuski meenutab ta mind, kui lapsena pildistamisel samamoodi veiderdasin, aga siis tuli need pildid ju ka ilmutada või siis filmirull koos teistega põlema panna – kumbki lahendus polnud ju soodne.

Tegelikult on Alexander iseloomultki minu moodi. Ma lõviosa ajast hoian kahe käega pead kinni siin poistekarjas, aga siis jälle taban ennast mõtlemast, ehk on veel lootust, minust sai päris ok inimene vist, ehk saab nendestki.

Sassile ei meeldi näiteks lugeda, ehkki ta loeb palju paremini kui kevadel. Mulle ka ei meeldi , näiteks ei ole ma mitte kunagi suutnud oma magistritööd läbi lugeda, sest see tekitab tülgastust… raiusin seda järjest teha leht lehe haaval, rida realt ja lõiguti. See selleks. Suure surmaga on Sass läbi suutnud lugeda kohustulikud raamatud, aga see-eest pole ta lugemispäevikut täitnud. Tegelikult on ta ühe raamatu kohta vähemalt kolm korda super lohakaid lehti kokku visanud, aga need ei sobi õpetajale esitamiseks ja nii siis ongi, et ta teab, aga kirja pole pannud. Käekiri on tal ka kohutav.

Annabeli käekiri on veel meist kõigist kõige jubedam: raskusi on k ja h eristamisega, s ja r ning v on kirjapildilt ühtekad, u ja m ja n ning vahel ka täppideta i sulandub ühtseks massiks. Isegi meie Mamma kirjutab loetavamalt. 😀 Nali! Ma olen natukene oma soravust kaotanud Mamma käekirja lugedes, aga võib öelda, et olen ikka veel üks vilunumaid… Ja vot see on oskus! Isegi kookide ja tortide tegemine jääb alla Mamma käekirja lugemisele.

Aga…. Annabel ootas 8 aastat tagasi Alexanderit üle kõige! Mäletan, kuidas Annabel ise oli tatine, aga mul ei olnud südant teda venna juurest eemale tõrjuda ja nii see Alex ka oma esimese nohu sai…. Need esimesed hetked, siirad emotsioonid olid seda väärt. Alexander ja Annabel on siiani lahutamatud! Suur õde tahab vahel rahu ja vaikus ning aega iseendale, aga siis jälle ei oska ta olla üksi ja tuleb ikka Sassi seltsi kutsuma. Jube tüütu on see kaheksane, aga jälle ilma temata on tühi ja vaikne. Siin ka siis nende kahe päris esimene kohtumine.

Alexander on terve elu olnud röögu – emotsionaalsus ja keevalisus oma meil jällegi ühised. Ta võib hetkega söösta nullist sajani ja siis jälle on rahulik ja muhe. Talle meeldib meisterdada ning talle meeldivad robotid: ehitada, programmeerida ja mängida. Püsivust nagu on ja ei ole ka.

Mängida ja multikad. Inglise keel on talle multikatest lihtsalt mööda minnes külge jäänud. Multikaid vaadatakse tihti koos Hageni ja Albertiga. Kõige väiksema vennaga klapib ta oma energia tasandilt kõige paremini, aga oma suure südame ja veel suurema sooviga tahaks ta mängida mõlemaga, kuid oma ülevoolavusega on ta vennakestes tekitanud vastumeelsust ja hirmu ning kaitsereaktsiooni. See viimane väljendub meil karjumise ja kriiskamisena. Alexander ei ole absoluutselt paha, aga ta on intensiivne ja rõõmus, aktiivne ja tormakas…. Ning ikka ja jälle juhtub nii, et tema rõõm tekitab tüli ja pahandust…

Alexanderile meeldib endale süüa teha: praadida mune ja viinereid. Palun, teie eest on 7 aasta ja 364 päevane Alexander, kes lasi ennast kuumal pannil hammustada ja plaastril ravida.

Mune kulub meie majas palju: kui neid keegi mööda elamist laiali ei peksa, siis Alex lööb need vastu panni nii või teisiti. Mina tegin muidugi tema sünnipäeva auks kooki ja torti ka….

See aasta oli nii, et Alexander on siin vahelduva eduga nii kehvasti käitunud, et otsustasin, talle natuke nalja teha: ostsin koju uue tassi ja ütlesin talle paar päeva tagasi, et see on tema sünnipäevakingitus. Väikese inimese nägu vajus ära, aga ta oli isegi suhteliselt leplik, kuid rõõm oli seda suurem täna hommikul kui ta üles laulsime.

Laste sünnipäevade puhul on kuidagi vaikselt tavaks saanud, et me laulame nad lillede ja kingitusega üles. Sassi näost oli näha, et ta tundis ennast erilisena – kas või see üks päev aastas…

Alexander on üks väga eriline poiss, keda ma armastan üle kõige!

Annabel, ära saa valesti aru, ma armastan teid kolme ka üle kõige ja rohkemgi veel. Eriti tänulik olen ma sulle selle abi ja toeks olemise eest – seda ei saa sõnadesse panna, aga täna on Alexanderi päev.