Essust saia
Albertiga oli vaja täna taastusesse minna. Olin unustanud, et mis meid täna ees on ootamas ning seepärast helistasin hommikul igaks juhuks üle, et teaks arvestada. Selguski, et e-kiri pole meieni jõudnud ning logopeedi täna ei ole ning jääb ainult füsioteraapia. Olen varemgi veeretanud peas mõtet, et võtaks Hageni kaasa, et koos oleks ehk tugevam tunne ning täna oligi siis reaalne võimalus oma mõte teoks teha. Mamma oli muidugi nii pettunud, et ei saanud Hagenit hoidma tulla…
Hagen sukeldus reaalselt otse pallimerre: pea ees sisse-välja, üles-alla. Kõikidele tädidele hõikas kõva häälega “sau” ja lehvitas tervituseks, pärast koju minnes tadaatas kõik võimalikud inimesed läbi ja seletas koju minekust. Hagen liigub kordades kiiremini kui Albert, räägib palju rohkem ning on valjuhäälsem. Ta on igas mõttes meie lastest kõige intensiivsem. Hea küll, Sassiga ei anna teda ikka võrrelda, sest Alexander on ekstra eksemplar.
Füsioterapeut toimetas Albertiga ning mina Hageniga. Hea küll, ma ei toimetanud temaga vaid vaatasin lihtsalt, et ta ellu jääks, sest vennike tormas mööda ruumi ringi nagu vedrujänes. Albert see-eest oli oma tavapärases vanas headuses…
Meil oli Alexanderiga suur pahandus eile õhtul ning kõige lõpuks teatasin talle, et kui miskit ei muutu, siis mina teda reedel sünnipäevale ei vii, sest mis mina selle eest saan, et teda pärast kõike sinna viin… “Kui sa mind sünnipäevale viid, siis saad emadepäevaks kingituse,” teatas Alexander tasasel häälel voodist. Vot sulle siis, et eks siis emadepäeval ole näha… Siinkohal pean endale meelde tuletama, et Alexander on siiski ainus kes mulle, peale minu enda, veel lilli kingib…
Essust saia tegemisest ka mõne sõnaga. Paar päeva tagasi võtsin pärmi-lehttaigna sulama, aga ära teha ei jõudnud ja virutasin selle tagasi külmkappi. Tänaseks oli see paisunud parajalt suureks palliks ning hakkasin seda prügikasti viskama, aga siis hakkas kahju, et võiga ja puha… Ikkagi Eesti Pagari toodang.. Klassikaline mina. Meil on alati kodus võid ja suhkrut ning siis jäin kriitiliselt mõtlema, et mida kurja saab teha natuke palju seisnud pärmi-lehttaigen, et nagunii ju kuumutan läbi… Voila!
Saiad on otsas ja kõik on elus.