• Elu,  Lapsed

    Hull ja see hullem

    Kõik päevad ei ole vennad, aga sarnaselt hullud on nad küll. Eriti viimasel ajal. Mul on tunne, et ma ei liigu piisavalt kiiresti ja ma ei jõua korraga kõikidesse kohtadesse, kus ma parasjagu olema peaks. Minu arvates on kõige hullemas vanuses praegu meie Hagen- jalad on all, aga mõistust ei ole. Hagen on 1,4 aastane igiliikur… Ma võiks ju arvata, et mul on arvestatav kogemus lapsevanemana olemas, aga ikka suudan üllatuda. Käsi südamel, mitte ükski laps pole olnud selline naaskel nagu Hagen. Nüüd on ta avastanud ahju tuhaluugi ning käib seal tuhka kaevamas. Ta ronib tooli peale ja sealt lauale ning saab kätte kõik, mida üks väike hing ihkab. Hagen…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Keelamine ei ole lahendus

    Keelamine ei ole lahendus? Pikemas perspektiivis küll, aga keelamine on esimene samm. Ei tohi, ära tee! Kaua sa jõuad korrutada? Üks kena pilt Hagenist ka vahele. Ma päevast päeva korrutan, et ära tee, ei tohi, ära mine, ära võta. Sinna juurde käib väike selgitustöö ka ikka, et ära võta, venna oma; ära tee, katki läheb/ai-ai saad jne. Nagu viiks läbi koolitust, mida tohib ja miks ja mida ei tohi ning miks. Lapsed on väikesed, eks see impulss ja kihk on suurem, et minna ja teha, katsuda piire. Kui kaugele saame täiskasvanutena minna, et kombata piiridest üle, raamidest välja? Kas millalgi saabub taluvuspiiri/ hea maitse sein ette ja sealt enam edasi…

  • Elu,  Emotsioon

    Kevadkool 2022

    Märgilise tähtsusega päev. Täna ja eile toimus Kevadkool, mis minule ja nii mõnele teiselegi tähendas kooli lõppu. Nüüd on jäänud kaitsmine ja ongi kõik. Kõik. Ma olen täna kuidagi nii tühi ja nii väsinud, et ei oska enam kirjutadagi. Öelda tahaks, aga kirja panna ei suuda- sõnadest jääb väheseks ja sõnu ei ole. Eks ma pole paljut suutnud veel ise läbi seedida. Ma selline pikatoimeline, kes vajab aega, et jõuda arusaamisele, jõuda selgusele. Mõtlesin, mis võiks olla pildi pealkiri. Ikkagi märgilise tähtsusega päev, olulisem kui emadepäev või nii. Ütleme siis nii, et pildi pealkiri võiks olla: “Mina ja kurikuseja Milo”. Mul on täna see kusemine teemaks. Minul on põiega hästi,…

  • Elu,  Lapsed

    Pilguheit

    Üks hullumeelne hommikupoolik. Kõik algas nagu alati: Axel oli lasteaias, Annabel koolis, Lauri tööl ning mina kahe väikese poisiga kodus. Ärkasime hilja (loe: Hagen möllas juba enne kukke ja koitu oma voodis, aga mina ja Albert magasime kaua, kui seda saab magamiseks nimetada). Hagen oli suutnud kilkamise ja rööveldamise vahepeal tapeeti seina pealt maha koorida… Selle ma liimisin tagasi ning kahju on küll olemas, aga see on väike ja täiesti üleelatav. Mingil hetkel otsustasin, et nüüd on aeg õue minna ja kasvuhoone lahti teha. Lahti tegemisega ma ei piirdunud ning kallasin ühe hooga ka kaks kastekannu veest tühjaks. Tuppa jõudes oli Hagen ennast täis sittunud ning sügas tagumikku. Tal on…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Kõrini

    Pole ammu kirjutanud, ei taha, ei oska, ei suuda, ei saa. Nüüd on kirjutamiseks parajalt põhjust ja ainest ka. Viimasel ajal öösiti toimub mingi räme karjumine. Kui muidu karjuti üksi, siis nüüd röögitakse suisa kahel häälel ja siis kordamööda. Albert ja Hagen. Hagen karjub, sest tal tuleb keset ööd tahtmine saada kaissu. Saab ka. Siis karjub Hagen seepärast, et Albert ajas ta oma karjumisega üles ning siis karjuvad nad kooris ja eraldi. Et üks ajab oma röögatusega üles Hageni ja magab edasi ja siis Hagen röögib ise edasi. Siis mingi hetk saab Hagenil öösel magamisest villand ja ta hakkab kõva häälega juttu ajama ja puristama, peksab jalgadega ja lõpuks üritab…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Kuidas ma Alexanderi pea-aegu nutma ajasin

    Täna oli see imeline päev, kui olin sunnitud ennast kokku pakkima ja linna sõitma, sest töö tahtis köitmist ja kantseleisse viimist. Linnast tagasi tulles tekkis mõte, et ostaks Alexanderile uue ratta. Meil millalgi oli see teemaks kodus, aga siis kadus laualt, sest Lauri põrgatas mõtet, et kingiks talle selle hoopis sünnipäevaks. Ma ei tea, sünnipäev on alles augusti lõpus, aga uue rattaga saaks ju mõnusasti kilomeetreid koguda juba praegu. Nii siis oligi, et uus ratas tuli linnast koos minuga koju. Alexanderile nii väga meeldib rattaga sõita, et mul pole üldse kahju. Tema eelmine ratas tuleb nüüd väikeseid poisse ootama sättida, et saaksid nemadki sellest veel rõõmu. Igatahes, tulin linnast, lumesadu,…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Jänes Juss ja gripp.

    Ma pole mitte kunagi nii vastumeelselt mune värvinud kui sel aastal. Sihuke täiesti vastumeelne tegevus, aga kuna lasteaias söödetakse lastele seda püha ette ja taha, siis oli vaja ju. Annabel tahtis ka mune värvida ning Sass sügeles jänese järele. See kord oli siis lastele aardejaht ning jänes Jussi poolt saadetud ülesannete täitmine, mis viis lõpuks siis aardeni. Jänes Juss vaatas nende toimetamist akna tagant 38.6 palavikuga pealt. Pildid klõpsis Annabel isiklikult. Eile hilisõhtul kirjutas jänes neile kirja ja vorpis vihjeid teha, lisaks see paljaste säärtega õues silkamine ning vihjete peitmine. Taskulambivalgel muidugi. Ühe vihje riputasin purgi sees neile õunapuu otsa nii, et tuli ronida, aga lastele nii väga meeldis ja…

  • Elu,  Lapsed

    Meie lastel on nüüd lõpuks mänguasjad!

    Barbora kuller tõi täna siia maailma teise serva kaupa ning meie suureks üllatuseks leidsid lapsed endale kottidest hunnik mänguasju. Mul on jälle kivi südamelt langenud, sest nüüd on lastel eakohaseid mänguasju piisavalt, vähemalt mõneks ajaks… Annabel roomas juba mööda köögi ja toa põrandat ning korjas tekitatud kaost kokku. Pean siinkohal kindlasti mainima, et tegemist ei ole sponsoreeritud postitusega: mul on veel vähe jälgijaid, kuigi tuleb tunnistada, et üllataval kombel lugejate numbrid kasvavad. Ju siis leitakse siit midagi, mis kutsub lugema. Ma ei tea. See siin on minu koht ventileerida ja jagada. Usun, et ei pea häbenema oma emotsioone ja tõekspidamisi, et ei pea häbenema oma tegemisi ja seda värvikat argipäeva,…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Elufilosoofia

    See postitus ei ole ajendatud mitte millegist. See postitus on lihtsalt minu elufilosoofiast ja kõigest sellest, mis tekitab minus tugevaid tundeid. Võibolla olen aastatega nii palju väsinud, et ma ei viitsi enam pingutada, et olla keegi, kes ma ei ole. Ma pole seda olnud vist kunagi, aga see-eest olen ise korduvalt langenud selliste inimeste võrku. Korduvalt, eksole. Öeldakse küll, et ühe reha otsa mitu korda ei astu, aga ikka astun. Tark pidavt õppima teiste, loll iseenese vigadest- selle skaala järgi olen ma küll ikka maksimaalselt loll. Minus teikivad sügavad tunded inimeste vastu, kes teisi ära kasutavad. Minu elufilosoofia ütleb, et anna ja sulle antakse. Noh, ma annan, hea meelega jagan,…

  • Elu,  Emotsioon,  Lapsed

    Pealkirjata

    Alustuseks midagi ilusat: pildid on ilusad. Meil on kooli juures madalseikluspark ja Alexanderile meeldib seal kohutavalt ronimas käia. Noh, kodust kiviga visata ja tegelikult suisa lust, et meil selline võimalus seal käia just täpselt siis, kui hing ihkab ja tahtmine peale tuleb. Väikesed poisid on veel liiga väikesed, aga usun, et Hagenile meeldiks seal suuremana ka turnida. Alexander ja Hagen on hästi sarnased ja oskavad elu nautida. Hagen tunneb näiteks huvi juba jooksuratta vastu ja tegi eile oma esimesed katsetused. Albert on Hagenist 1,4 aastat vanem, aga karjub jooksuratta peale. Albert karjub kiigu peale ka, aga Hagenile näiteks kiikuda meeldib. Alexanderile meeldib ka. Albert üldse karjub kõige ja kõigi peale.…