-
Koolivaheaeg
Olen taaskord tööl. Kell on peagi löömas kesköötundi ning taipasin, et mul on hirm, et söök saab otsa. Iga kord kui ma tööle tulen olen hambuni toiduga relvastatud ning nüüd hävitan seda nagu vaenlast. Mõtlesin hetk tagasi siibriruumis karamellikreemi taga, et tegelikult poleks ju ööseks toitu vaja, aga ikka kole lugu oleks ka kui toitu ei oleks, sest siis poleks midagi süüa ja sööma ju ometigi peab. Mul on lapsi palju ning head asjad on kallid, eriti, kui pead neid kõigile ostma. Tavaliselt on nii, et kui ma midagi head ainult endale koju ostan, siis keegi nõuab ja sööb selle ise ära – niisiis hellitan ennast näiteks siin, tööl. Külitse…
-
Aja küsimus
Aeg. See oli aja küsimus, kui ma vaikselt osadeks pudenema hakkan. Keha kulub ja vaim närtsib. Kersti lõpetas täna hommikul öövalve, magas nagu tõuk ning alustas uut päeva. Plaanis oli Veronikaga hooldusesse minna, aga enne seda tahtsin ta läikima lüüa. Dilemma oli suur: kas selve- või automaatpesula. Laiskus sai võitu ning otsustasin nüüdseks juba kõigi asjaosaliste “rõõmuks” minna sinna viimasesse. Ma ei läinud sinna esimest korda, ausõna. Valisin programmi ja sõitsin sisse. Täna hoomikul ütles aju, et siinide vahele, noh nagu ülevaatusel. Vaatasin veel, et auto on pesuroboti postiga kuidagi liiga vastakuti, korrigeerisin veidike asendit, aga selleks, et ikka siinide vahele mahtuda tõmbasin ennast rehvidega siinidele ning klappisin peeglid kokku.…
-
Kuidas läheb?
Ausalt öeldes läheb päris hästi, kui välja jätta see, et tõmbasin parema käe pöidla tööl lõhki ning seetõttu on häiritud telefonis scrollimine ning ka sõrmejäljega sisselogimine on ajutiselt peatatud. Lisaks eksisin haiglas ära, ulme. Tegelikult olen ma päris rahulik inimene, aga vahepeal saab kõrini ning siis tegutsen. Duśśiruumi ehitust alustasime enne jaanipäeva ning lõpp toppas torutööde taga. Lauril oli kokkulepe mingite tüüpidega, aga nagu ikka, siis lihtsalt “unustati” meid ära ja Lauri kõnedele enam ei vastatud ja tagasi ka ei helistatud. Ja siis viskas mul üle ning helistasin neile ise. Jumal tänatud, et mul telefon on, eksole ja veel hoopis teine number ka kui Lauril. Jube kiire olevat, nii kiire,…
-
Albert 4 ja Hageni õnnetus…
Eile oli siis see kaua oodatud päev: Alberti sünnipäev! Valmistasin teda varakult ette, et varsti tuleb sünnipäev, tema jälle kuni lõpuni vastu, et “ei taha sünnipääv” ja “ei taha sünnipääv!” Eile oli ta igatahes terve päev maru muhe poiss, usutles järjepidevalt, et kas Mamma ka ikka tuleb. Siinkohal tuleb öelda, et Albertil on 2 Mammat – Mamma ja tädi Aune ning ega ma päris täpselt kuni lõpuni aru saanudki, et keda ta iga küsimise peale parasjagu silmas peab. Mamma tuli ja Albert oli rahul! Taastuses käies mängib Albert pea alati ooteruumis nukkudega ning sellest inspireerituna kinkisime Albertile nuku ja vankri ning pea külaliste tulekuni mängisid käks väikest poissi nukuga tööl…