Elu,  Emotsioon,  Lapsed,  Retseptid

Huumor

Vastus küsimusele, miks ma pidevalt toon esile, kui laisk ma olen ning miks ma kirjutan, et minu lapsed on kasimata ja kasvatamata.

See on huumor, nali minu moodi. Kes saab aru, see saab ning kes ei saa- sellel polegi vaja saada ja mind tegelikult, pehmelt öeldes, ei huvita ka, kui keegi tõepähe võtab, et ma olen loll, laisk, saamatu, et minu lapsed on räpased ja kasvatamatud. Kui nii, siis nii. Headest asjadest räägin maskita, elust räägin nii nagu see on ning mõnest asjast vaikin sootuks. …et ma siis jätkan enda headuses.

Sass käis kõigile peale, et keegi temaga poodi läheks. See keegi, kellel lõpuks süda haledaks läks, olin siis mina. Meie supermarketil on oma võlu ja valu, kuid mina seilasin täna ikka sajaga selle võlu lainel. Rott nagu ma olen. Ma skoorisin! Lisaks pildil olevale lihale sain mega soodukaga veel Ameerika peekoni perepaki ka.

Koju ja kohe grillile tuli alla. Kõik said söönuks ning rohkemgi veel. Lauri tunneb täna juba korduvalt muret, miks naabrid nii vaiksed, kutsusin neid meiega õhtustama, aga neil on täna väga mõjuv põhjus, et meist eemal viibida. Igatahes, see grillpeekon oli ülihea. Ma olen seda ikka korduvalt osta tahtnud, aga ma olen kohutav kopikakoi. Rott. Paljulapseline. Hale, eksole?! Ei, tegelikult pole põhjus selles, et mul pole võimalik seda osta, vaid pigem selles, et ma pole nõus maksma üle. Ja ma olen siiralt rõõmus, et suudan toitu päästa, et meie jalajälg on selle võrra väiksem.

Hageni arvamus siis asjast. Hagen istus koos meiega ja vitsutas grillpeekonit ja leiba ning ta oli väga rahul. Kõik olid rahul, eriti veel mina, sest olin nii hästi skoorinud. Pealegi, mulle väga meeldib grillida! Kunagi, kui veel uue grilli teema õhus oli ja unistusena tundus, siis sai mõeldud igasuguste variantide peale, aga kuna mulle meeldib kogu protsess tervikuna alustades söekoti avamisest, siis oli minu suureks sooviks põhjaliku kodutöö tulemusena Kamado Joe keraamiline grill. See on üheks väga õigustatuks ostuks osutunud! Meie kohaliku supermarketi võlu seisnebki selles, et siit saab praktiliselt alati allahinnatud liha, tore ja koogikesi, juustu, jogurtit, piima, võid, puuvilju. Olen siit saanud -75% alega MEGA häid ananasse, banaanid lendavad hoobilt smuutidesse ja jäätisekokteilidesse. Ma olen nii õnnelik, et kaupmees saab aru, et targem on teha korralik allahindlus, kui lihtsalt toit prügikasti visata. Win-win!

Tegin torti ka! Inspiratsioon on pärit Kadi käest ning biskviidi tegin ka tema õpetussõnade järgi ja võin täiesti rahule jääda seekordse tulemusega. Mulle biskviidi küpsetamine istu, sest ma pole tänaseni leidnud seda õiget retsepti. Ma olen rohkem pärmitüdruk.

Hagen saab varsti 1,6 aastaseks ja seoses sellega tuleb mul ju millalgi tööle minna. Tahes tahtmata meenub mulle töö Kliinikumis ning aeg-ajalt tulevad päevakorda eredamad mälestused.

Albert on siin pildil täpselt nagu mina kolm aastat tagasi, kui anestesioloog ütles, et võtame trauma kolmandasse tuppa.

Kes matsu jagab, siis on hästi.

Huumorinurk jätkab.

Jätke vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga