Ma pole väga ammu kirjutanud, sest ma ei jõua – nii füüsiliselt kui ka vaimselt. “Puhkus” algas sada aastat tagasi, aga tunnen, et kaubarong on minust paaril korral üle sõitnud. Ja siit tuleb üks pikk ja lohisev kirjatöö elust selle ilus ja valus. Juulis on Annabeli sünnipäev, see sweet sixteen saabus ühel ilusalt pühapäeval, juulikuu neljateistkümnendal päeval. Sass sügeles ammu õele kingitust ostma, tal oli idee, aga käed jäid lühikeseks. Pakkisin ta autosse ning viisin poodi: enda taskuraha eest eest viidi ellu idee ja see nii väga vihatud ja samas nii väga armastatud inimene sai endale sünnipäevaks laualambi. Kõik olid õnnelikud. Mina käisin tõuksiga eelmisel õhtul teepervedelt ja heinamaalt umbrohtu…

Kõige olulisematest asjadest kõigepealt. Annabelist ning lõpetamisest ja uuest algusest sügisel. Annabel sai hinnete põhjal sisse NRG-sse ning ühes sellega viie kooli katseid ei teinud, kuigi tal oli paanika, et mis saab siis, kui ikka eksamid halvasti lähevad ja see üks ja ainus kool teda ei taha. Ei läinud halvasti, Nõo Põhikooli keskmised eksamitulemused oli võrreldes riigi keskmistega kõvasti kõrgemad. Annabeli kõige nõrgem ja suurem komistuskivi oli eesti keel: 92 punkti, aga ta oli nii õnnelik selle tulemuse üle, sest kartis halvimat. Matemaatika eksami tulemustes oli ta pettunud: 96. Inglise keel oli selline meh: 98. Vähemalt ei ole häbi esimesel septembril kooliteed alustada. Lõpukleidiks valis ta eelmise aasta muusikakooli lõpetamise…

Mida teie tegite 12. mail, pidasite emadepäeva, käisite kalal? Meie lõpetasime 12. mail aia ehituse. Meil oli tänava kõige koledam aed, lihtsalt prioriteedid olid nende aastate jooksul teised ning alles nüüd jõudsime siis selleni. Lauril oli idee ja läks täpselt tema rada, selle vahega, et minul on pidevalt tempo ning sellel saatuslikul nädalavahetusel kräunusin, et pühapäevaga tuleb ära lõpetada. Lauri saagis lippe koos kuke ja koiduga ning Annabel ja Sasski tulid appi laudade otsi lihvima ja immutusvahendi sisse tupsutama. Mina ja Lauri toimetasime siis 2 akutrelli välkudes. Valmis! Lõpuks ometi natukengi rohkem privaatsust, võibolla kujutan seda endale ette, aga las ma siis elan oma mullis. Kamba peale tellisime multśi ja…

Mina ei pissinud, ausõna, aga mis ja kuidas, sellest hiljem. Tegelikult tahtsin ma sõna pissis asemel kasutada kuses, aga Mamma oleks minestanud juba ainuüksi pealkirja lugedes. Kõige olulisem teadaanne: Annabel kandideerib Nõo Reaalgümnaasiumisse eritingimusel ning on vabastatud sisseastumiskatsetest. Selle kõige tuules ei tee Annabel katseid ka Tartu koolidesse. Annabel oli kuni viimase hetkeni kahtleval seisukohal sisseastumiskatsete osas, aga milleks need, kui nagunii Tartusse kooli ei tuleks. Arutlesime kodus, millised plussid on elada praktiliselt kooli kõrval, ning milline näeks elu välja siis, kui olenemata ilmast tuleb ennast varakult voodist välja ajada ning hilja õhtul alles naasta. Mis elu see oleks, milleks? Selleks, et minul oleks uhke öelda, et tütar näiteks Treffneris…