Naljakas on kõigil teistel peal minu.
Nali on muidugi minu kulul, eksole. See olukord on kestnud juba pikemat aega ning peategelaseks on Albert- ikka ja jälle Albert.
Inimesed magavad öösel ikka pea padja peal, eksole: mina mitte ning see olukord hakkab väljuma kontrolli alt. Albertil on mingi teema patjadega: ta kisub kõigilt enda patjadelt püürid ümber ja viskab padjad enda voodi taha, aga minu padi on vat see püha lehm, mis sobib magamiseks, millelt ei kisuta püüri ümbert ning mida ei visata voodi taha ega voodi alla. Nii ongi, et meil käib Albertiga võitlus minu padja pärast. Kaotajaks olen alati mina.
Püüan olukorrale läheneda loominguliselt ning lahendanud enda peaalust küll tema pisikest tekki padjaks voltides ning tema pisikesi patjasid endale pea alla sättides. Miks ma ei võta lihtsalt uut suurt patja? Jah, meil kunagi oli mitmeid suuri patju magamiseks, aga Lauri on see, kes arvab, et kõik, mida parasjagu ei kasutata, tuleb ära visata. Nii siis ta ongi kõik teised suuremad tudupadjad minema loopinud. Et siis…
Magasin täna öösel Alberti pisikese padja peal kuniks kostus rahulolematu inin kõrvalt voodist ja keegi sikutas seda piskut mul meeleheitlikult pea alt ära. See oli Albert. Naksti käis padi lõpuks pea alt ära ja lendas Alberti voodi taha. Hurraaa!! Nii ma siis magasin terve öö ei millegi peal nii, et hommikuks kael kange. Kas seda just magamiseks sai nimetada, kui Albert ise uinus kella 2 ajal öösel ning seni toksis ta mind aeg-ajalt kannaga selga- mina jäin magama ja hoop jalaga neeru ajas mind taas üles, mina jäin magama ja varsti käis Alberti kand graatsiliselt mulle keset selgroogu. Imeline!
Täna lähen poodi ja ostan endale uue suure padja. Kõik, aitab naljast, aga samas ma kardan, et see röövitakse inina saatel jälle ära. Võibolla polegi ma määratud magama inimese moodi.
Natuke muud juttu ka. Poisid ei armasta eriti värsket salatit, eriti kurki ja tomatit salati sees. Lauri oli meile kunagi Hiinast tellinud mingisuguse riista, mis lõikab kurki spagetilaadseteks- vot kurgispagette söövad poisid küll mühinaga ning küsitakse lisagi!
Üks hell hetk ka Alberti ja Alexanderi vahel. Täna on lisaks magamata ööle olnud üleüldiselt suhteliselt sitt päev: Albert kaitseb kogu ihu ja hingega Hageni eest mänguasju, Hagen peksab Albertit ning toit lendab vasakule-paremale, üles ja alla- laua alla.
Natuke nalja lõpetuseks ka, kuid seekord mitte minu vaid hoopis Lembitu kulul. Alexander käib oma sõbraga Lembitu hoovis mängimas. Lembit on selline hästi mõistlik ja tore TÄDI, kes meeldib kõigile meie poistele. Ok, Hagenile vist mitte nii väga, aga ikkagi. Niisiis: poisid olid mängimise käigus mingi lillepoti ümber ajanud ja siis asjalikult oma kuridegu varjanud ning lille kenasti potti tagasi istutanud- juured ülespoole. Tervitan siinkohal Lembitut!
*Lembit on meie naabrinaise/tädi varjunimi.