Sünnipäevad

Käisime eile Annabeli ja tema sõbrannadega sünnipäeva tähistamas. Kõik oli timm, välja arvata see, et rahvast oli toidukohtades mega palju ja pitsat ootasime üle tunni. Noh, tund ja 20 või nii- Rally Estonia mõju, aga mõneti ka teenindaja saamatus, mida ilmestas olukord, kus toit toodi enne neile inimestele, kes alles pärast meid saabusid… Teenindaja vastas küsimusle, miks nii, et teenindatakse järjekorra alusel. Et siis, millises järjekorras meie oleme? Selle, kus läheb veel aega.

Siis, kui tüdrukud oma asju ajasid, olime meie Alexanderiga ujumas. Jah, Alexander oli ka kaasas. See on suure auto võlu, kui koos minuga on kokku 7 reisijat ja kõigil on ruumi ja lahe olla. Veronika on ikka äge!

Jah, tähelepanelik silm märkas, et Alexil on pusa tagurpidi seljas. On jah, mis siis?! Kui sööma läksime, siis sundisin tal seda õigetpidi ikka selga panema, et oleks viisakam. Rahvast oli ülimega vähe ja suisa luksus oli mullivannis lihtsalt kahekesi mõnuleda: Alexander tegi endale vahust habet, vatras vahetpidamata ja nautis sajaga. Mingil hetkel ütles Süksik mulle, et me peaksime rohkem käima ilma tittedeta ujumas, siis ei pea tegema ainult seda, mida tited tahavad. Jah, tal on õigus: käisime kahekesi korduvalt saunas, suures basseinis, silkasime läbi lastebasseinis ja mõnulesime lihtsalt ülikaua mullivannis.

See mullivann oli viga. Viga, nagu ma isegi. Mullivann lõi mind errorisse ja ma valutasin õhtul lihtsalt nii räigelt, et nutsin. Ma pole ammu nutnud, eile oli siis see kord. Selg ja kõik liigesed, mis vähegi mullidest läbi loksutatud said. Mul on kodus toredaid ravimeid, aga neil on mitte nii toredad kõrvaltoimed ja kõike kokku panna lihtsalt ei saa, aga samas erinevad ravimid kõigele ei mõju ka, et milline valu on siis prioriteetsem. Selg!

Mullivannis loksudes arutlesime Sassiga kõiksuguste maailma asjade üle, vaevasime pead, kuidas ikka mullid siia vee sisse saavad ning kuid on võimalik, et vaht tekib ilma seebita. Alexanderil tuleb varsti sünnipäev ning küsisin ta käest, et millised on tema soovid. Väike inimene vastas, et ta ei hakka mulle ütlema, set ma nagunii unustan ära. Nii kurb, ma ju ei unusta, mul on kenast meeles, kuidas ta mulle alles hiljuti ütles, et ta tahab saada sünnipäevaks Hot Wheelsi Gorilla rallirada. Mul oli see meeles. Eile lisas Süksik, et tahaks endale veel päris oma Lego Elves lohet. Ma ei tea, kust ma selle talle välja võlun, sest minu teada neid enam ei müüa. Annabelil on kapi otsas kastis oma lohed ja Alexander tahab ka. Ma saan Annabelist aru, miks ta neid jagada ei taha. Mõni asi võib ka ainult Annabeli oma olla nii, et keegi teine seda päriselt ka mängida ei saa. Näiteks on tal üks lohe eriti suur lemmi, sest see oli tema esimene ja tilpnes temaga palju kaasas, sellega mängiti palju, tehti videoid ja mõeldi välja lugusid. See plastikust tükkidest jupstükk on emotsionaalselt kallis ja seda ei pea põrsastele, kes sellest nagunii lugu ei pea, mängida andma.

Ajhaa, Alexander ütles mulle veel mullivannis, et tahaks endale SEDA koolikotti. Vastasin, et koolikoti ta saab, küll aga mitte sünnipäevaks. Kooliasjad ostame me eraldi. Sünnipäev jäägu ikka eriliseks päevaks. Käisime veel eile pisikest kaksikute sünnal õhtul ja seal olid vurrid. Vot vurri on ka Axlile vaja!

Alexanderil tuleb sünnipäev ja ma ei tea, mis ma talle korraldan või teen. Äkki batuut, aga ma ju ei tea, mis see ilm teeb ja need hinnad…. Meil üle-eelmine aasta oli batuut ja tänaseks on hinnad kahekordistunud, see on jõhkralt suur vahe ikka. Ei tea, kas on mõtet, samas naudiksid seda ka pisikesed poisid sajaga. Eks vaatab, äkki teeme hoopis midagi lahedat ja lähme kuhugi kaugemale nagu Annabeli ja tema sõbrannadega.

Ütlesin just Annabelile, et ta vahetaks Hageni mäku ära- see pilk…. See pilk ütles rohkem kui tuhat sõna! Mul on nii siiber nendest mähkmetest ja sitastest tagumikest. Mina pean nagunii igal õhtul kahte tüüpi pesema, kellest üks on kindlasti ennast täis sittunud ning boonusena on mõnel õhtul suisa kaks sitast perset tagumikku. Annabel surus selle kakakoti Laurile… Vähemalt õpib minult midagi.

Lauri käib nüüd augusti lõpuni puhkamas: nädala sees on ära, siis nädala lõpus tuleb koju muru niitma, mina pesen sokid ära ja läheb jälle. Jah, päeval teeb tööd ja siis läheb hotelli, peseb ennast puhtaks, sööb kõhu täis ja viskab ennast rahus ja vaikuses pikali ja hakkab Netflixist filme vaatama. Ma ei tea, ma ei süüdista teda, ei heida ette, sest töö on selline, ma püüan olla mõistev. Püüan, jube raske on käituda nagu mõistlik täiskasvanud inimene. Vahel tahaksin ma olla Albert…. Et siis mõne kakase pepu puhastamine peaks olema talle suisa rõõm neil kahel “puhkepäeval”- ikkagi tema lapsed, tema laste kakased pepud. Et siis, Annabeli sünnipäev sai korraldatud ja peetud, vanker sai veetud. Nüüd siis augustis Alexander, septembris Lauri, oktoobris Albert. Lisaks veel tuleb hakata väikesed poisse lasteaiaga varsti harjutama, Albertiga on vaja arstide juures käia, Annabelile ja Sassile tuleb kooliasjad osta ja otsida.

Kõik saab tehtud, kõik saab tehtud…Kõik saab korda, kõik SAAB korda.

Aga millal mina puhata saan?