Kevadkool 2022

Märgilise tähtsusega päev. Täna ja eile toimus Kevadkool, mis minule ja nii mõnele teiselegi tähendas kooli lõppu. Nüüd on jäänud kaitsmine ja ongi kõik. Kõik. Ma olen täna kuidagi nii tühi ja nii väsinud, et ei oska enam kirjutadagi. Öelda tahaks, aga kirja panna ei suuda- sõnadest jääb väheseks ja sõnu ei ole. Eks ma pole paljut suutnud veel ise läbi seedida. Ma selline pikatoimeline, kes vajab aega, et jõuda arusaamisele, jõuda selgusele.

Mõtlesin, mis võiks olla pildi pealkiri. Ikkagi märgilise tähtsusega päev, olulisem kui emadepäev või nii. Ütleme siis nii, et pildi pealkiri võiks olla: “Mina ja kurikuseja Milo”. Mul on täna see kusemine teemaks. Minul on põiega hästi, tänan küsimast. Milol tegelikult ka, see lillepeenardesse kükitamine on tühi-tähi, aga jube vihaselt ja keskendunult toimetab ta küll.

Tühi ja kurb on. Paljude nende inimestega ei kohtu ma enam tõenäoliselt kunagi. Tegin jooksvalt kuulamispäeviku ka ära ja saatsin õppejõule, et need viimased õnnetud punktikesed kätte saada ja nüüd olen omadega töss. Mis siis järgmiseks? Ei tea, tööle peaks minema, on aeg.

Kevadkool toimus Põltsamaal. See on neil teaduskonnas traditsiooniks saanud ning väga populaarne igakevadine üritus. Teaduskonnas? Jah, usuteaduskonnas. Mis me seal tegime, palvetasime? Jah, me palvetasime, kaks päeva järjest. Hernestel põlvitades. Palvetamise vahele jõime kumõssi.

Usuteaduskond on palju enamat kui te arvate. Palvetamisega ei ole siin mingit pistmist. Sa võid seda teha, see on sinu isiklik asi, aga õppekavas seda sees ei ole ning keegi sulle midagi pähe ei määri ja kuhugi poole ei pööra. See oligi jube tore, et selles teaduskonnas said sa olla sina ise ilma, et sind keegi arvustaks, raamidesse suruks.

Kevadkool tähendab siis kahepäevast loengusarja mingil teemal. Seekord oli teemaks „Raamist väljas looduses, kultuuris ja religioonis“. Meile räägiti näiteks sõjaõigusest, metsast ja inimestest, elust ning vabast tahtest, tervest mõistusest ja rännakutest, raamist sees ja raamist väljas. See oli põnev, rikastav, kaasahaarav ja andis nii palju mõtteainet ja seedimist. Mul selle seedimisega läheb aega. Pikaldane.

Kas vaba tahe on olemas? Miks kevadel puud lehte lähevad? Kas kõne kaudu saab vahendada tunnetatut, kas tajutut saab edasi enda objektiivselt? Kas eelarvamus eeldab ettekujutust ning ettekujutus tekitab eelarvamust? Huvitav on see, et inimestel on alati ettekujutus, isegi siis, kui nad asjast mitte midagi ei tea…