Esimene kord
Ei kunagi ole mind minu oma laps löönud, aga laupäeval läks Albert endast nii välja, et tormas suurest vihast mulle kallale. Sain kolm täiest jõust lööki parema õlavarre pihta ning tõdesin, et ühel viie aastasel on kõva jõud.
Hagen ja Alexander mängisid rongiteega ning ühel hetkel otsustas Albert, et lõhub selle rongitee lihtsalt ära. Alexander ja Hagen jooksid mulle kaebama ning järgi tatsas ka süüdlane ise. Küsimuse peale, miks sa seda tegid, läks Albert endast nii välja, et hakkas täiest kõrist madala häälega karjuma, et lõhkus ära ja lõhkus ära ning siis lihtsalt tuligi mulle kallale. Edasi sööstis ta röökides Lauri suunas ning üritas ka teda lüüa, aga Lauri sai käest kinni. Albert karjus ja lubas maja ära lõhkuda ja oma pea ära lõhkuda, Mamma maja ära lõhkuda, karjus, kuidas õti on loll jne. Ja siis istus ja värises suurest emotsioonist.
Punkt üks, ta oli ilmselgelt üleväsinud, sest meil oli seljataga pikk päev veekeskuses, kohviku külastus ja pikk autosõit – hästi tegus ning emotsioonide rohke päev.
Punkt kaks, ma never-ever ei usu, et Albert lihtsalt niisama endast välja läks. Annabel kuulis, kuidas enne rongitee lõhkumist Alexander temaga halvasti käitus ja veel halvemini rääkis. Alexander ütleb, et Albert on loll ja temaga koos korrutab seda ka Hagen. Albertit ei võeta mängu, teda aetakse eemale ning sunnitakse naeruvääristades kõrvalt vaatama, kuidas vennad mängivad. Albert ei ole rumal, ta mõistab ja saab aru ning tegelikult, kaua sa väike inimene kannatada terroriseerimist.
Ma olin väga õnnetu, väga vihane, olin solvunud Alberti peale, kes tundis ennast tõenäoliselt veel kehvemini ning oli segaduses. Ma ei karjunud ta peale, vaatasin ja nutsin, kuidas väike inimene marutab. See oli esimene kord oma last näha sellises seisus.
Ja siis tuli uus päev, mina sõitsin enne päikesetõusu haigemajja ning naasin tagasi alles nii, et aeg oli lavale minna. Väikesed poisid olid juba enne mind saunas ning võtsid mind vastu rõõmuhõisetega – nagu tavaliselt. Alexander sai väga korraliku noomituse ja peapesu, mis puudutab Alberti tõrjumist ja temaga halvasti rääkimist. See halvasti rääkimine tähendab tite moodi inisemist ja nämmutamist.
Uuel päeval viisime poisid mänguasjapoodi ja mõlemad said endale valida täpselt seda mida hing ihkas: Albert valis mingi suure treileri ning Hagen puldiauto. Albert sõitis rallit ning nautis kogu ettevõtmist, täna juba nuias kavalalt uuesti ujuma.
Albert ei ole viie aastase lapse moodi. Temaga ei saa sisukaid ja huvitavaid vestluseid pidada, temaga ei saa arutleda maailma asjade üle ning talle on raske õpetada uusi asju. Hagen kõrval imab teadmiseid hoopis teistmoodi. Albert lihtsalt toimibki omamoodi, aga ta on südamlik ja armas ning meil on veel aega. Meil ON veel aega.