Emotsioon
-
Emotsioonid
Poiste esimene kinoskäik: käisime terve perega “Flow” vaatamas. Apollos oli parasjagu soodukas ja kõik piletid alla 4e. Et korruta kuuega, siis mõtle tavapiletite peale ja siis mõtle uuesti, et nagu win-win. Kas see just lastele suunitletud film oli, see on nüüd iseküsimus, aga samas lapsed nautisid seda sajaga, kuigi nende silmade läbi oli see lihtsalt tore multikas kassi ja muude loomadega, vesi ka teemaks ning kokku sai lõbu palju. Hagen lagistas üle saali naerda, Albert vaatas venda ja pistis siis ka naerma, sügava mõttega kohad ja nemad naeravad üle kino. Ma loodan, et meie pärast kellegi elamus kannatada ei saanud. Hagen köhib nagu loom, Albert köhib nagu Albert. Käisin Hageniga…
-
Suured ja väikesed mured?
Suur mure. Albert ja Hagen tulid lõuna ajal lasteaiast, rõõmsad ja rahul, kodus mängisid mõnus muie näol ning kõik oli hästi. Paari tunni pärast olin mina omas elemendis külili diivanil, Hagen hõõrus mul seljas ja selja taga, Albert seisis pihud mudelautosid täis ning muud nagu ei olnudki. Ja siis Albert röögatas, viskas täie jõuga mudelautod kus seda ja teist ning tormas Lattele kallale. Lendasin diivanilt püsti nagu pudrukuul, haarasin hüsteerias Alberti käest ja küsisin: “Mis see nüüd oli?” Minu viga, olin kummargil ning õigel kõrgusel, et mulle täie jõuga karjumise saatel lahtise käega vastu vahtimist panna. Edasi rabas Albert laualt mingi natuke suurema auto, viskas selle puruks, rabas maast suure…
-
Esimene kord
Ei kunagi ole mind minu oma laps löönud, aga laupäeval läks Albert endast nii välja, et tormas suurest vihast mulle kallale. Sain kolm täiest jõust lööki parema õlavarre pihta ning tõdesin, et ühel viie aastasel on kõva jõud. Hagen ja Alexander mängisid rongiteega ning ühel hetkel otsustas Albert, et lõhub selle rongitee lihtsalt ära. Alexander ja Hagen jooksid mulle kaebama ning järgi tatsas ka süüdlane ise. Küsimuse peale, miks sa seda tegid, läks Albert endast nii välja, et hakkas täiest kõrist madala häälega karjuma, et lõhkus ära ja lõhkus ära ning siis lihtsalt tuligi mulle kallale. Edasi sööstis ta röökides Lauri suunas ning üritas ka teda lüüa, aga Lauri sai…
-
2024
Kirjutamissoolikas läks katki, see on võibolla et selle aasta teise poole kõige suuremaks muutuseks. See aga ei tähenda, et meil midagi põnevat või igavat ei juhtuks. Muidugi kerkib taaskord teema, kas peaksin üldse jaga, sest ka need inimesed, kes peaksid muidu huvi tundma (aga ei tunne!), rahuldavad siin lugedes oma vajadused. Ma ei pressi peale ei ennast ega meid, seetõttu ring on koomale tõmbunud ning ma enam ei jagagi kõike – ma ei jõua ja ei taha. Loomulikult, meid on liiga palju, et huvi tunda. Meie selle aasta suurimaks projektiks oli majaesise ehitus: kiviplats ja aed. Ning muigugi minu kinnisideeks kujunendud mänguväljak! Lauri oli mõistus ning Annabel, Alexander ja mina…
-
Pärlid
Kodune hommik nagu iga teinegi. Hagen: “Emmmeee, tee putu!” Albert vaatab väga tõsiselt Hagenile otsa ja ütleb: “Eiiii, Aaaaage, meie sööme pannkooki!” Putru või pannkooki? Hea küll, see teine ning väikesed inmesed olid väga rahul. Peale sööki oli Albertil uus idee varnast võtta ning säutsus mulle rõõmsalt, et nemad lähevad nüüd õue liivakasti ja hakkavad mängima kopa-autoga ja kraana-autoga. Need imelikud kirjapildid on täpselt selliselt siia tekitatud, nagu Albert ja Hagen asju nimetavad. Ma ei jõudnud lauset “Minge nüüd ja…” lõpetadagi, kui Albert torkas vahele, et “püksid ja sokid jalga”. Poisid tõid endale ülevalt dressid ja sokid ning õue minekuks oli kõik valmis. Tavaliselt on nii, et kui nemad õues…
-
Oktoober
Hommik, tavaline. Plaan A: viin poisid lasteaeda ja olen tööl hiljemalt 7.35. Plaan B-d ei ole. Reaalsus: äratus, Hagen on omas mahlas ja Albert pisut pahur. Poisid valivad reklaamlehelt mänguasju ja Hagen tuututab rongina. Riidesse panime nii, et Hagen oli sõiduvalmis ja Albert istus käed kõrval rippumas. Meil oli juba kiire ning 1/2 oli valmis ning teine pool siis mitte. Möiratasin korra, Albert pistis nutma, Hagen venna eeskujul. Toppisin Alberti riidesse, kuivatasin mõlema pisaraid, kiitsin, et oi kui tublid poisid. Olin autosse jõudes graafikust 3 min maas, sest takistusrajal oli värav ja siis veel kass… Öösel karjus kass rõdule ja hüppas sealt alla. Ma olin mega vihane ja vandusin keset…
-
Albert 5 ja häda
Albertil oli sünnipäev! Väike inimene ootas seda päeva nii väga. Küsisin Alberti käest, mida ta külalistele pakub. Albert vastas väga enesekindlalt: “Kartult, liha, salatit ka, torti…”Albert teadis, et siis tahab ta küünlaid puhuda ning kingitusi saab ka. Mõeldud, tehtud! Albert loetles, kes kõik sünnipäevale tulevad ning teatas muuhulgas: “Papa ei tule, papa on väsinud.” Jah, papa ei tulnud, kuigi Albert peab oluliste inimeste hulka ka teda, sest näha ju on, et Albertil on ta meeles. Ma isegi ei oska enam vihane ega õnnetu olla – inimene harjub ju lõpuks kõigega, ometigi läheb see korda, sest see on fakt, et ta ei tulnud, ei pidanud oluliseks. Paar päeva enne sünnipäeva käisin…
-
September
Septembris muutub taas tavapärane elurütm: suvi ja puhkus on ametlikult meie jaoks läbi ning algab töö, töö, töö. Ka õppimine on töö, niisamuti lasteaed. Väikesed poisid ootasid väga lasteaeda minekut! Mõtlesin, et hakkan neid augusti algul juba vaikselt ettevalmistama, aga selgus, et nad olid valmis kohe minema ja nii siis ketras see lasteaia teema pea terve kuu, sest väikesed inimesed arvasid tihiti, et kohe homme ongi minek, aga seda homset tuli oodata. Otsustasin, et ilus on, kui ka neil algab koos suurematega ühes septembriga. Teisel septembril surusin mõlemale poisile kimbu saialilli pihku ja oligi minek. Lasteaed sai juurdeehituse ning uude majja kolis ka Hageni ja Alberti rühm. See on nii…
-
Juuli
Ma pole väga ammu kirjutanud, sest ma ei jõua – nii füüsiliselt kui ka vaimselt. “Puhkus” algas sada aastat tagasi, aga tunnen, et kaubarong on minust paaril korral üle sõitnud. Ja siit tuleb üks pikk ja lohisev kirjatöö elust selle ilus ja valus. Juulis on Annabeli sünnipäev, see sweet sixteen saabus ühel ilusalt pühapäeval, juulikuu neljateistkümnendal päeval. Sass sügeles ammu õele kingitust ostma, tal oli idee, aga käed jäid lühikeseks. Pakkisin ta autosse ning viisin poodi: enda taskuraha eest eest viidi ellu idee ja see nii väga vihatud ja samas nii väga armastatud inimene sai endale sünnipäevaks laualambi. Kõik olid õnnelikud. Mina käisin tõuksiga eelmisel õhtul teepervedelt ja heinamaalt umbrohtu…
-
Juuni
Kõige olulisematest asjadest kõigepealt. Annabelist ning lõpetamisest ja uuest algusest sügisel. Annabel sai hinnete põhjal sisse NRG-sse ning ühes sellega viie kooli katseid ei teinud, kuigi tal oli paanika, et mis saab siis, kui ikka eksamid halvasti lähevad ja see üks ja ainus kool teda ei taha. Ei läinud halvasti, Nõo Põhikooli keskmised eksamitulemused oli võrreldes riigi keskmistega kõvasti kõrgemad. Annabeli kõige nõrgem ja suurem komistuskivi oli eesti keel: 92 punkti, aga ta oli nii õnnelik selle tulemuse üle, sest kartis halvimat. Matemaatika eksami tulemustes oli ta pettunud: 96. Inglise keel oli selline meh: 98. Vähemalt ei ole häbi esimesel septembril kooliteed alustada. Lõpukleidiks valis ta eelmise aasta muusikakooli lõpetamise…