Emotsioon
-
Pärlid
Kodune hommik nagu iga teinegi. Hagen: “Emmmeee, tee putu!” Albert vaatab väga tõsiselt Hagenile otsa ja ütleb: “Eiiii, Aaaaage, meie sööme pannkooki!” Putru või pannkooki? Hea küll, see teine ning väikesed inmesed olid väga rahul. Peale sööki oli Albertil uus idee varnast võtta ning säutsus mulle rõõmsalt, et nemad lähevad nüüd õue liivakasti ja hakkavad mängima kopa-autoga ja kraana-autoga. Need imelikud kirjapildid on täpselt selliselt siia tekitatud, nagu Albert ja Hagen asju nimetavad. Ma ei jõudnud lauset “Minge nüüd ja…” lõpetadagi, kui Albert torkas vahele, et “püksid ja sokid jalga”. Poisid tõid endale ülevalt dressid ja sokid ning õue minekuks oli kõik valmis. Tavaliselt on nii, et kui nemad õues…
-
Oktoober
Hommik, tavaline. Plaan A: viin poisid lasteaeda ja olen tööl hiljemalt 7.35. Plaan B-d ei ole. Reaalsus: äratus, Hagen on omas mahlas ja Albert pisut pahur. Poisid valivad reklaamlehelt mänguasju ja Hagen tuututab rongina. Riidesse panime nii, et Hagen oli sõiduvalmis ja Albert istus käed kõrval rippumas. Meil oli juba kiire ning 1/2 oli valmis ning teine pool siis mitte. Möiratasin korra, Albert pistis nutma, Hagen venna eeskujul. Toppisin Alberti riidesse, kuivatasin mõlema pisaraid, kiitsin, et oi kui tublid poisid. Olin autosse jõudes graafikust 3 min maas, sest takistusrajal oli värav ja siis veel kass… Öösel karjus kass rõdule ja hüppas sealt alla. Ma olin mega vihane ja vandusin keset…
-
Albert 5 ja häda
Albertil oli sünnipäev! Väike inimene ootas seda päeva nii väga. Küsisin Alberti käest, mida ta külalistele pakub. Albert vastas väga enesekindlalt: “Kartult, liha, salatit ka, torti…”Albert teadis, et siis tahab ta küünlaid puhuda ning kingitusi saab ka. Mõeldud, tehtud! Albert loetles, kes kõik sünnipäevale tulevad ning teatas muuhulgas: “Papa ei tule, papa on väsinud.” Jah, papa ei tulnud, kuigi Albert peab oluliste inimeste hulka ka teda, sest näha ju on, et Albertil on ta meeles. Ma isegi ei oska enam vihane ega õnnetu olla – inimene harjub ju lõpuks kõigega, ometigi läheb see korda, sest see on fakt, et ta ei tulnud, ei pidanud oluliseks. Paar päeva enne sünnipäeva käisin…
-
September
Septembris muutub taas tavapärane elurütm: suvi ja puhkus on ametlikult meie jaoks läbi ning algab töö, töö, töö. Ka õppimine on töö, niisamuti lasteaed. Väikesed poisid ootasid väga lasteaeda minekut! Mõtlesin, et hakkan neid augusti algul juba vaikselt ettevalmistama, aga selgus, et nad olid valmis kohe minema ja nii siis ketras see lasteaia teema pea terve kuu, sest väikesed inimesed arvasid tihiti, et kohe homme ongi minek, aga seda homset tuli oodata. Otsustasin, et ilus on, kui ka neil algab koos suurematega ühes septembriga. Teisel septembril surusin mõlemale poisile kimbu saialilli pihku ja oligi minek. Lasteaed sai juurdeehituse ning uude majja kolis ka Hageni ja Alberti rühm. See on nii…
-
Juuli
Ma pole väga ammu kirjutanud, sest ma ei jõua – nii füüsiliselt kui ka vaimselt. “Puhkus” algas sada aastat tagasi, aga tunnen, et kaubarong on minust paaril korral üle sõitnud. Ja siit tuleb üks pikk ja lohisev kirjatöö elust selle ilus ja valus. Juulis on Annabeli sünnipäev, see sweet sixteen saabus ühel ilusalt pühapäeval, juulikuu neljateistkümnendal päeval. Sass sügeles ammu õele kingitust ostma, tal oli idee, aga käed jäid lühikeseks. Pakkisin ta autosse ning viisin poodi: enda taskuraha eest eest viidi ellu idee ja see nii väga vihatud ja samas nii väga armastatud inimene sai endale sünnipäevaks laualambi. Kõik olid õnnelikud. Mina käisin tõuksiga eelmisel õhtul teepervedelt ja heinamaalt umbrohtu…
-
Juuni
Kõige olulisematest asjadest kõigepealt. Annabelist ning lõpetamisest ja uuest algusest sügisel. Annabel sai hinnete põhjal sisse NRG-sse ning ühes sellega viie kooli katseid ei teinud, kuigi tal oli paanika, et mis saab siis, kui ikka eksamid halvasti lähevad ja see üks ja ainus kool teda ei taha. Ei läinud halvasti, Nõo Põhikooli keskmised eksamitulemused oli võrreldes riigi keskmistega kõvasti kõrgemad. Annabeli kõige nõrgem ja suurem komistuskivi oli eesti keel: 92 punkti, aga ta oli nii õnnelik selle tulemuse üle, sest kartis halvimat. Matemaatika eksami tulemustes oli ta pettunud: 96. Inglise keel oli selline meh: 98. Vähemalt ei ole häbi esimesel septembril kooliteed alustada. Lõpukleidiks valis ta eelmise aasta muusikakooli lõpetamise…
-
Väga pikk lugu
Mida teie tegite 12. mail, pidasite emadepäeva, käisite kalal? Meie lõpetasime 12. mail aia ehituse. Meil oli tänava kõige koledam aed, lihtsalt prioriteedid olid nende aastate jooksul teised ning alles nüüd jõudsime siis selleni. Lauril oli idee ja läks täpselt tema rada, selle vahega, et minul on pidevalt tempo ning sellel saatuslikul nädalavahetusel kräunusin, et pühapäevaga tuleb ära lõpetada. Lauri saagis lippe koos kuke ja koiduga ning Annabel ja Sasski tulid appi laudade otsi lihvima ja immutusvahendi sisse tupsutama. Mina ja Lauri toimetasime siis 2 akutrelli välkudes. Valmis! Lõpuks ometi natukengi rohkem privaatsust, võibolla kujutan seda endale ette, aga las ma siis elan oma mullis. Kamba peale tellisime multśi ja…
-
Sõnu polegi vaja…
Võtsin Albertil natist kinni ning vedasi ta õue auto juurde. “KES tegi,” küsisin väga konkreetselt. Albert vaatas kunstiteost ja piiksus haledalt: “Aage ka!” Läksin tuppa tagasi ja küsisin selle kolmese Aage käest, kas tema joonistas kiviga auto peale. “Jah,” vastas kõige süütumal ilmel mulle väike Hagen. “Loll oled või,” ei suutnud ma ennast tagasi hoida. “Jah,” piiksus see kõige tillem suurte siniste silmadega mulle otsa vaadates. Kõik. Poisid imbusid vaikselt teisele korrusele Sassi tuppa, minu silma alt minema. Insulti ei tulnudki. Ühesõnaga. Tahtsin täna istutada oma lemmikud kollased rippbegoonia taimed amplitesse, külvata pottidesse kurki, patissoni, melonit. Mina toimetasin kasvuhoones ja poisid müttasid ringi. Nägin mingil hetkel, et Albert on auto…
-
Kes pissis topsi – pliiatsitopsi?
Mina ei pissinud, ausõna, aga mis ja kuidas, sellest hiljem. Tegelikult tahtsin ma sõna pissis asemel kasutada kuses, aga Mamma oleks minestanud juba ainuüksi pealkirja lugedes. Kõige olulisem teadaanne: Annabel kandideerib Nõo Reaalgümnaasiumisse eritingimusel ning on vabastatud sisseastumiskatsetest. Selle kõige tuules ei tee Annabel katseid ka Tartu koolidesse. Annabel oli kuni viimase hetkeni kahtleval seisukohal sisseastumiskatsete osas, aga milleks need, kui nagunii Tartusse kooli ei tuleks. Arutlesime kodus, millised plussid on elada praktiliselt kooli kõrval, ning milline näeks elu välja siis, kui olenemata ilmast tuleb ennast varakult voodist välja ajada ning hilja õhtul alles naasta. Mis elu see oleks, milleks? Selleks, et minul oleks uhke öelda, et tütar näiteks Treffneris…
-
Kuidas asjad päriselt käivad.
Mina lähen ööseks tööle ja kodus on jerundaa. Iga kord, olgu, äärmuslikel juhtudel ei ole, aga neid võin ma enda mäletamist mööda üles lugeda ühe käe sõrmedel. Tadaaa, kalli, musi ja pai – kõigi nelja käest ning tööle. Paari tunni pärast hakkab pihta: Alexanderi helistamised, kirjutamised, nutmised, kaeblemised, et kõik teevad talle kodus liiga – issi on kuri, Annabel õel, väikesed tulevad ja kakuvad ja karjuvad. Mul on telefon enamik ajast hääletu nii kodus kui ka tööl, sest tavaliselt just siis kui ma kõige magusamat und magan, helistb mulle mõni naisterahvas, et vitamiine pakkuda, sokke müüa või lihtsalt küsida, millist pesupulbrit ma kasutan. Elu on õpetanud ja üldjuhul on mul…