Kuidas siis ka päriselt läheb?
Tänane pilt näoraamatus sai palju tagasisidet ja seetõttu kirjutangi kõigest pikemalt. Siinkohal hoiatan, et kasutan selles postituses sõnu, mida viisakad inimesed avalikult välja ei ütle.
Öövalvest virgununa otsustasin enne koju minekut poodi minna – Lidl. Jah, ma käin väga tihti Lidlis, külastan ka Konsumit, Maximat, mõnikord Rimi ja üliharva ka Selverit. Tegelikult on nii, et ma ei vali, vaid lähen sinna kuhu juhtub ning Lidl jääb tegelikult ju koduteele. Kohe hommikul lajatati, et minu Lidlist ostetud kaup on pask. Täpselt nende sõnadega. Pask. See viis tuju ära. Kes ütles? Las jääda…
Lisaks sain teada, et Albert kuses ennast kõrvuni täis ning et ma tegelegu siis kusiste voodiriietega. Lahe. Liigud öövalvest koju ja tead, et sind on ees ootamas kusesed voodiriided. Kae õudu, Alber oli ennast minu suure teki sisse keeranud ja selle siis täis teinud. Ei olnud seal väikest loigukest, vaid tekk oli konkreetselt täis lastud. Panin terve teki pessu, masin ei jõudnud seda 2×2 veest tühjaks tsentrifuugida ning nüüd nõrgub see õnnetult rõdul – tõenäoliselt on juba ära jäätunud, aga ma keeldun seda vaatama minemast. Puhtalt trotsis. Eks homme tegelen.
Tagasi siis selle hinge läinud pasa juurde, tegin emotsioonist laetuna siis ka ostukastist pilti. Ma leian, et keegi meist ei peaks häbenema, millises poes ta käib. Toidukorv on läinud nii rängalt kalliks, et peab valima kuidas ja mis. Tõmbasin hiljuti sellise äpi nagu “tarbi targalt” ning selle kaudu otsin näiteks kust saab odavamalt suuremat väljaminekut nõudvaid tooteid – pesuvahendeid näiteks. Me peseme pesu tihti, tegelikult on pesumasin töös tihtilugu et igapäevaselt ning kui mõni õhtu vahele jääb, siis juhtub ka seda, et teinekord pesed kaks masinatäit. Pesuvahendite suhtes olen väga valiv, sest ma vihkan haisvaid puhastusvahendeid – riietele peab jääma neutraalne puhas lõhn. Millalgi oli nii, et minu lemmikud tooted olid äpi järgi kõige soodsamad hoopis Selveris ning soetasin neid kohe varuga.
Aga… Lidl on hea pood. Minu toidukorv ei koosne pasast! Muidugi ostan sageli ka allahinnatud tooteid koheseks tarbimiseks. Näiteks enne öövalvet käin alati läbi Külitse Konsumist ja jahin allahinnatud sushit. Seda sain eile suisa kakas karpi ning öö jooksul sõin need ära ka. Tihtilugu toon sealt koju ka viimsepäeva kooke, liha. See kõik seletab siis seda, miks ma nii paks olen – söön lihtsalt hästi. Allahinnatud kraami ajan näost sisse nii et paha hakkab ning topin põsed täis ka lastel ja Lauril. Ma ei ole rott, aga ma pole nõus maksma ka lihtsalt maksmise pärast, ma pole nõus nuumama kaupmeest. Ma ei kaota, kui käin Lidlis, Maximas, turul… Ma pole vähem väärtuslik, sest loen numbreid. Ja muidugi see ka, et ma teen kodus süüa… Nojah, ja mis ei tapa, see teeb tugevaks. Näe, Lidl pole veel mind maha murdnud ja lapsed on ka rõõmsad. Pildil siis Sassi lemmikud kohukesed, mis muide praegu on Lidlis soodukaga…
Ja ma keeldun häbenemast oma valikuid. Tarbimiseelistusi.
Kui juba tarbimisest rääkida, siis vahetasin elektri börsipaketi fikseeritud vastu, et oleks vähemalt mingisugunegi turvatunne kevadeni. Elektrit kulub lihtsalt jõhkralt. Eks teist korrust kütab ju 24/7 soojuspump ning maja särab nagu jõulupuu… Elektrumil on muide päris hea pakkumine…
Viimastel päevadel olen tule alla teinud ka pliidile ning elusalt tulel tehtud söökki maitseb kordades paremini kui elektripliidil valminud. Ma armastan elusal tulen küpsetatud toitu, seepärast on grill ja ahi minu suured sõbrad ning praegu siis ka pliit. Kui see Lauri teha oleks, siis pliit oleks ammu välja lõhutud, aga olen seda massi ja kogu hingega kaitsnud ning teen seda jätkuvalt – kui läheb pliit, siis lähen ka mina.
Vot. Magasin peatäie koos poistega ja hakkas parem. Vist. Lauri küttis õhtul sauna. Võiksin vist igavesti seal olla. Ka lapsed naudivad saunas mulistamist ning lumega mängimist. Kui ma siin eelmine nädal üksikema olin, siis kütsin endale ja lastele sauna. Mõtlesin, et väiksemaid ei võta vaid lasen suurematel ära käia ning siis lähen ise, üksinda, ning naudin vaikust ja rahu. Albert otsustas aga ennast oimetuks karjuda ning oli valmis ennast välja murdma, kui vaid ainult sauna saaks. Unustasin leiliaroomi maha ja läksin tuppa tagasi, sauna naasesin koos lapiliseks röökinud Albertiga… Mis teha, kui meeldib.
Ja siis nii ongi, et ei oska enam muud tahta, kui olla kodus, turvaliselt. Omakeskis, nii heas kui halvas, kuivas ja märjas. Head ööd.