Ideaallaps

Insult, ae, ma olen kodus.

Alexander tuleb ning poeb sügavale põue ja kallistab hästi kõvasti.

“Aitäh emme!”

“Mille eest?”

“Et sa mu toa ära koristasid…”

“Miks sa seda ise teha ei võiks?”

“Mul on päevi, kus ma tahan koristada ja siis neid, kus ma ei taha.”

“Lihtsalt neid päevi, kus sa tahaksid koristada pole veel tulnud?”

Alexander hästi vaikselt ja tagasihoidlikult: “Jah…”

Insult, ae, ma lahtusin selleks korraks maha, ära veel tule, vara veidi, kuigi ma juba ka vaikselt keskeas.

Aga…

Olen Alexanderit viisakalt PALUNUD kahe nädala jooksul juba tuhandeid kordi. Mina ja viisakalt? Jah, karjumine ei aita, aga ei aita ka viisakalt palumine, vaikselt käskivas kõneviisis suhtlemine, meelitamine ning manipuleerimine – mitte miski ei aita.

Tal on keelatud oma toas süüa ja juua, kuid leidsin tema toast kapi otsast ühe tassi, kaks kaussi, kaks taldrikut, kuus plastkarpi koos kaantega, pooleks hammustatud muffini, lugematul hulgal kommipabereid, nätsu, legosid… Lisaks kõigele muule ka riiulilt ja laua alt neli sokki ja ühed bokserid. Puhtad, mustad? Ei tea, elu on õpetanud, et ükskõik mis, ära nuusuta!

Kuus plastkarpi? Jah, tõenäoliselt on ta tublisti vähendanud meie murelivarusid. Või mustikaid. Igatahes ta ei korista ning kõigele vaatamata sööb jätkuvalt oma toas.

Tegelikult on Alexander lihvimata teemant oma lahkuse ja südamlikkuse poolest, sarnaselt Hageniga.

Ostsin eelmine nädal 2 šokolaadisõõrikut, üks Albertile ja üks Hagenile lootuses, et need on ammu söödud, kui Annabel ja Alexander koolist tulevad. Ei olnud. Need kaks viimast lendasid sõõrukutele peale nagu pistrikud murelitele ning Albert asus saagi kaitsele nagu meie poolisiklik vares Gagaak.

Albert istus nagu padakonn laua otsas ja õgis suurte silmade ja veel suuremate ampsudega OMA sõõrukut. Hagen aga tõi oma sõõriku ja käskis tükkideks teha, et Alexander ja Annabel saaksid ka: jagasin siis kolmeks ja kaks suuremat said söödetud, lisaks sõi Hageni enda tükikese ära hoopiski Albert…

Albert ja Annabel on väga sarnased, kui see puudutab jagamist: enda magusat ja head teistega naljalt ei jagata ning poest teistele ei osta ka. See-eest ostab Alexander poest alati ka kodustele ning jagab enda osa teistele isegi siis, kui talle jääb vähem…

Tean, et teistel on ideaallapsed, kes koristavad, õpivad koolis ideaalselt, on lahked ja head, sõbralikud ning hoolivad – tean! Tean, et lihtsalt teised ei räägi mündi teisest poolest… Mul ei ole kunagi maski olnud, ei tule ka. By the way… Olin eelmine ja üle-eelmine nädal hoolduslehel. Kes teab, see teab, kes ei tea, ju siis pole vajagi.