Olen prügisöödik kõige otsemas mõistes ning see ei üllata ilmselt kedagi. Kui poes on vahukoor -50%, siis TULEB sellest teha panna cottat või kamavahtu, see on iseenesest mõistetav ning kohustuslik. Mõni kõnnib mööda ja vaatab, et prügi, mina teen aga “sitast” saia ning olen õnnelik ja võiks öelda, et isegi kohati võidurõõmus. Ma ei häbene, et kollase sildiga tooteid teadlikult eelistan ning seda tegelikult juba ammusest ajast. Kui tittedega kodus olin, siis tihti sai vankriga sammud poe poole seatud ning “õigel ajal” skooritud puuvilju, liha… Kollastest siltidest ning “parim enne” toodete tarbimisest on välja kujunenud teataval määral elustiil ning sellega kaasnevad väljakutsed iseendale. Tänane väljakutse oli selline, et ületasin ennast…