Pole “aastaid” kirjutanud. Tegelikult on nii, et vahepeal oli suvi ja puhkus. Sellel aastal käks nii, et veetsin enamus suvest kodus- et teid mitte kadedaks ajada, siis terve juuli, praktiliselt ka terve augusti ning osake septembrist. Kui avatud kaartidega rääkida, siis võtsin ka palgata puhkust, et võimaldada väikestele poistele kodusolekut ning Annabelile hingetõmberuumi. Minu Annabel sai suvel 17! Minuni jõudis suure hilinemisega teadmine, et ta ei ole iseeneset mõistetav lapsehoidja ning poisid on eelkõige minu, mitte Annabeli lapsed. Jah, ta aitab mind igapäevaselt palju ning üha enam on ta minu tasakaaluks oma terve mõtlemise ning nõuannetega: Annabeliga on lihtsalt väga hea rääkida, sest ta on hinnangutevaba suhtleja ning näeb “asju”…